Esimene koroonavaktsineerimineVideo: Asso Ladva
Uudised
27. detsember 2020, 10:59

VIDEO JA FOTOD | Jelena Rozinko sai esimesena Eestis koroonavaktsiini: „Süst ei ole hirmus. Kaameraid on liiga palju.“ (60)

„Minu igapäevatööd tänane süst palju ei mõjuta, kasutame ikka isikukaitsevahendeid. Aga mõne aja pärast julgen minna külla vanavanematele. Praegu olen sellest hoidunud ja ka teiste inimestega kontakte vähendanud,“ ütleb Eesti esimene koroonaviiruse vastu vaktsineeritu, Ida-Viru keskhaigla Covid-osakonna arst-resident Jelena Rozinko.

Pühapäeva hommikul teeb Kohtla-Järve tervisemajas õde Anna Aleksandrova süsti. „Tunnete ennast hästi?“ küsib kõrvalt arst Natalja Nikitina. „Oodake palun 15 minutit koridoris, meie arst jälgib teid. Ja ootame teid tagasi 18. jaanuaril.“ 

Ootamatu rambivalgus

„Kõige hirmsamad olid kõik need kaamerad, ma ei osanud oodata, et neid nii palju on,“ ütleb Jelena mõni minut pärast protseduuri. „Süst valus ei olnud. Adrenaliin on lihtsalt üleval. Mingit hirmu mul vaktsineerimise ees ei ole ja ma olen rõõmus, et mind esimeseks valiti.“

Isiklikku elu ei ole tänavu kevadel Tartu ülikooli lõpetanud Jelenal sel sügisel palju olnud. Arstid ja õed on täpselt samasugused inimesed nagu teisedki ja nakatuvad viirusega, graafikut on tulnud päris tihti ümber mängida. Jelena räägib, et vaktsineerimise päeval ta tööl ei ole, kuid esmaspäeval astub ta jälle sisse Covid-osakonda. Algab argipäev, teda korraks rambivalgusse toonud päev on möödanik, muigab ta.

Jelena ütleb, et loodetavasti hakkab tänu vaktsineerimisele mõne aja pärast patsientide arv vähenema. Ida-Viru keskhaigla juhi Tarmo Bakleri sõnul on nende haiglas praegu ravil üle 60 Covid-patsiendi.

„Sel sügisel on haiglat oluliselt raskem töös hoida kui kevadel,“ sõnab Bakler. „Arstide ja õdede kodune elu on ikka päris palju muutunud, nad peavad väga palju haiglas olema. Ma loodan, et ühel hetkel, kui vaktsineerituid on piisavalt palju, läheb kergemaks. Aga lähemad kolm kuud saavad väga rasked olema.“

Vaktsineerimine ei peatu

„Kui nüüd lahti on läinud, siis enam see seisma ei jää,“ ütleb vaktsineerimise kohta sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse. „Praegusest vaktsiinikogusest jätkub umbes 4875 inimesele ja sellest umbes pool on juba broneeritud. Esimestena alustavad vaktsineerimist haiglad, perearstikeskused saavad vaktsiini broneerida alates esmaspäevast.“

Jesse sõnul viiakse vaktsineerimist läbi sellise arvestusega, et kindlasti saaks iga vaktsineeritav kätte ka teise doosi. Järgmine vaktsiinisaadetis peaks Eestisse jõudma jaanuari esimesel nädalal, hiljem juba iganädalaselt.

Ametnik lisab, et tuleval aastal on vaktsineerimine kõikidele soovijatele tasuta. Vaktsiini eest maksab Eesti riik, osa kuludest kannab Euroopa Liit, mis andis oma panuse vaktsiinitootjatele juba nende väljatöötamise ajal.

Vaktsiinivastaste pidu

Eesti esimene süstlatäis koroonavaktsiini on loomulikult ajalooline sündmus ja nii mõnigi väljaanne tegi sellest otseülekande. Et kõik klapiks, tehti enne väike läbimäng ja sellest jõudis mõni jäädvustus ajakirjandusse. Proovi ja tõelise vaktsineerimise vahel jõudis esimene vaktsineeritu võtta seljast sinise kampsuni. Kahe stseeni erinevused panid vandenõuteoreetikud ennast Facebookis välja elama, kes möödaminnes solvasid ka julget noort arsti.

„Miks see tädike kaks korda „vaktsiini“ sai? Miks süstlaga õde kord kannab prille ja järgmine mitte? Kus on tõde?“ avastab Evelin ajaloolise vandenõu. „Lgp Jelena ja ajakirjanikud, mida siis systiti, kui arstil polnud prille ees ja Jelenal oli sinine kampsun pooleldi seljas?“ ei usalda Liis arste. „Esimene süst oli vaktsiini vastu ja teine covidi vastu,“ ilgub Rando.

Algus ka mujal Eestis

Esimene Covid-19 vaktsiini saadetis, millest osa Kohtla-Järvel käiku läks, jõudis Eestisse laupäeva varahommikul. Lisaks Ida-Virumaale tehti eile esimesed koroonaviiruse vastased süstid ka Tallinnas ja Tartus, sel nädalal hakatakse vaktsineerima tervishoiutöötajaid järk-järgult kõikjal Eestis.

Koos Eestiga alustati vaktsineerimisega terves Euroopa Liidus, teistest kiiremad olid Ungari ja Saksamaa.Vaktsiin ei anna kohest immuunsust, vaid kolme nädala pärast lisatakse vaktsiini esimesele annusele teine ning pärast seda kulub haiguse vastu immuunsuse saavutamiseks veel nädal.

Pühapäevased vaktsineeritud said oma vereringesse Pfizer/Biontechi toodetud Comirnaty nimelise vaktsiini. See on mõeldud 16aastastele ja vanematele inimestele ning vaktsiini efektiivsus 94,6%.

Ravimiameti peadirektori Kristin Raudsepa sõnul osales selle vaktsiini uuringutes üle 44 000 inimese, sagedasemate kõrvaltoimetena avastati uuringute käigus enim süstekoha valulikkust, lihasvalusid, palavikku ja paar päeva kestvat halba enesetunnet. Kõik kõrvaltoimed olid kerged või mõõdukad ning paranesid ise, lisas Raudsepp. Tõsisema kõrvaltoimena, kuid vaid 0,02 protsendil vaktsineeritutest, lõi uuringutes kõrvaltoimena välja näonärvi halvatus ehk Belli paralüüs, mis paranes ise, kuid oli inimestele siiski häiriv.