KAKS TELELEGENDI: Saates saab mõistagi sõna ka teine televisiooni raskekahurväelane, telediiva Maire Aunaste.Foto: Joosep Kask
Sirje Presnal 20. detsember 2020 19:03
„Mõned aastad tagasi, kui Mati Talvik lahkus, siis ta viis endaga kaasa ühe epohhi ja nüüd olen mina Eesti Televisiooni kõige pikema aastate sabaga meessaatejuht, ajakirjanik. Ja kui mina ühel päeval lähen, siis ka mina võtan kaasa oma ajajärgu,“ rääkis Vahur Kersna saates „Hommik Anuga“, miks ta otsustas endast saate teha. „Ma tahtsin dokumenteerida neid inimesi, kes sel ajal, kui mina olen televisiooni teinud, on teinud seda koos minuga, need 35 aastat.“

Ta rõhutab, et tema autorisaade „Jäljed täheliivas“ on suuresti hoopis neist inimestest, kelle teed on tema omaga paralleelselt kulgenud. „See saade ei ole tegelikult minust! See saade on sellest ajast, ajastust, kust ma olen läbi tulnud, ning neist inimestest, kellega ma olen koos kõiki neid asju teinud, nad on olnud kire, südame, hingega selle töö juures ja ei saa olla, et see lihtsalt kaob ühel päeval õhku. Sellest võiks jääda mingisugune jälg. Mõtestatud jälg,“ mõtiskleb Kersna. „See, et minu nägu on olnud esil, ei ole kõige tähtsam. Me oleme neid saateid koos teinud. Sa võid olla Tom Jones ja õudselt hea laulja, aga kui sul pole orkestrit, pillimehi, kui sul pole mänedžmenti, siis sa oled lihtsalt üks duši all laulev piimamees. See on nii. Võib-olla luuletaja või kunstnik saab ilma taustajõuta, aga televisioonis pole see võimalik. Üksi ei oleks ma keegi! Just seda tahan rõhutada. Televisioon ei ole kunagi mina, televisioon on alati meie.“

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon