Epp KõivFoto: Kuvatõmmis/"Kuldvillak"
Tele
25. detsember 2020, 07:00

TELESÜNDMUSED 2020 | Koroonaviirus telesaadete toimetustes, naabrisaate võidumaja müük ja „Kuldvillaku“ kolmas naistšempion

Aasta lõpus on ikka paslik teha tagasivaade lõppevale aastale, kus on olnud palju meeldejäävat. Allpool oleme kokku pannud mõned sündmused, mis telemaastikul aset leidnud. Teleskandaalidega saate tutvuda Õhtulehe veebis homme ilmuvas ülevaates. 

Telesaadete uus reaalsus: Skype’i intervjuud ja saatejuhid tegid ise grimmi

Kui kevadel lahvatas esimene koroonalaine, tuli pea kõigil eestlastel oma senine elu ja töö ümber korraldada. Kui suuremalt jaolt oli inimestel lihtne kontorist kodutööle kolida, ei käinud see nii lihtsalt telesaatejuhtidel. Eriti mis puudutab otsesaateid, kus intervjueeritav stuudios on ja publikuga saateid. „Ringvaate“ saatejuht Marko Reikop paljastas Õhtulehele, et teeb isegi grimmi ise ning suurem osa intervjuusid tehti Skype’i teel. 

"Ringvaate" 2000. saade Foto: Tiina Kõrtsini

„Kuuuurija“ saatejuht Katrin Lust rääkis, et tema saatis kõik meeskonnaliikmed koju paar päeva enne eriolukorda. Lust ise kasutas statiivina redelit ning filmis saateid magamistoas, sest seal on kõige vähem kaja. Kõik telekanalid kohendasid oma saatekava vastavalt sellele, kuidas olukord kulges. Kanal 2 pani märtsi lõpus pausile Epp Kärsini ja Viktor Vassiljevi saated, sarjade „Pilvede all“ ja „Roaldi nädal“ hooajad jäid lühemaks. TV3 selleaastase suursaate „Maskis laulja“ publikuarvu kahandati esialgu nii, et rahvas saaks saalis suurte vahedega istuda, lõpuks aga filmiti hoopis ilma pealtvaatajateta. 

„Pealtnägija“ toimetust tabas beebibuum 

Eesti uuriva ajakirjanduse lipulaeva „Pealtnägija“ toimetust õnnistati sel aastal korralikult, kui kolm nende ajakirjanikku lapseootel olid. Anna Pihl ja tema abikaasa Kristjan Pihl said suvel tütre Asta vanemateks, Piret Järvis-Milder ja tema abikaasa Egert Milder tervitasid esiklast Millit juulis. Anna Pihli asemel võttis „Pealtnägija“ toimetuses koha sisse Piia Osula, kuid üllatus-üllatus – augusti keskel selgus, et ka Piia on lapseootel!

Piret Järvis-Milder Foto: Meisi Volt

„Jah, meie ajakirjanikud ei ole mitte ainult tragid ja targad, vaid ka kaunid ja seksikad ning pereväärtused on paigas. Säravate tegijate asendamine ekraanil on kahtlemata keeruline, kuid väljakutses peitub teatavasti ka võimalus,“ ütles saatejuht Mihkel Kärmas. Piia Osula sünnitas teise lapse, poeg Oskari, septembri lõpus. 

Märt Koigi satiirisaade „Ongi Koik“ lõpetas 

Koomik Märt Koigi juhitud satiirisaade „Ongi Koik“, mis vahepeal Varro Vooglaiu välja vihastas, sai lõpu – kevadhooaeg jäi sellele viimaseks. ETV2 peatoimetaja Viola Salu ütles, et ETV2 poliitilist nalja ei pelga ning kanal loodab edasi liikuda uute ideedega. „Tundus, et kolm hooaega oli selle formaadi jaoks piisav ja nüüd peaks sealt uute ideedega edasi liikuma. Selle saatega me arendasime talenti, mis oli hädavajalik, arvestades, et poliitilist satiiri on Eesti telemaastikule jõudnud äärmiselt vähe,“ selgitas Salu, miks saade lõpetab. „Me plaanime satiiri- ja meelelahutuse formaati arendada sügiseks, aga oleme praegu oma mõtete ja plaanidega veel algfaasis.“

Märt Koik vihastas Varro Vooglaiu välja sellega, et saates kõlas lause: „Varro Vooglaid mõtleb geiseksile kolm korda rohkem kui tavaline homoseksuaal“ ning mees pöördus lausa kohtusse. Harju maakohus jättis Vooglaiu hagi ERRi vastu rahuldamata, sest kohtu hinnangul on tegu satiiriga. 

Suri TV3 juht Priit Leito

21. märtsil tuli teade, et TV3 juht Priit Leito on ootamatult surnud. Kolleegid meenutasid meest heade sõnadega ning läbi kumsb, et Leito oli mõnusalt lapsemeelne ja armastas väga kala püüda. Leito suri arestimajas, kuhu ta viidi, kuna peeti tähelepaneliku liikleja vihje peale kinni. Leitol tuvastati kriminaalne joove ning ta viidi arestikambrisse, kus kiirabi ta üle vaatas ning kinnitas, et mehel ei ole tarvis haiglaravi. 

Priit Leito Foto: Robin Roots

Majandusajakirjanikuna tööd alustanud Leito jõudis töötada nii Õhtulehe kui ka Ekspress Grupi tegevjuhina, viimased kümmekond aastat suutis ta edukalt juhtida TV3 ja selle tütarfirmasid. Endiste kolleegide hinnangul oli tegu ilmselt kõige empaatilisema tippjuhiga meediasektoris.

Nelja saatejuhiga alustanud „Seitsmesed: Duubel“ tõi Mihkel Raua tagasi igapäevasaatesse

TV3 igaõhtune meelelahutuslik saade „Seitsmesed: Duubel“ läbis sel aastal tõelise värskenduskuuri. Kui saade alustas, oli ekraanil neli saatejuhti: Keili Sükijainen, Jürgen Pärnsalu, Taavi Libe ja Kadri Pikhof. Keili lahkus üsna pea ning Kadri Pikhof sai lapse. Esialgu olid Jürgen ja Taavi kahekesi eetris, kuid aprillis liitus nendega Star FM-i raadiohääl Liis Lusmägi. „Mõtlesin mitu päeva, peaaegu nädala. Loobusin ju teletööst seitse aastat tagasi põhjusel, et keskenduda rohkem perele. Mulle väga meeldib mu töö raadios ja see, et sellega käib kaasas teatud salapära või incognito-positsioon,“ tunnistas Liis. 

Sügishooajal läbis „Duubel“ aga taas muutuse – Jürgen ja Taavi hakkasid kahekesi saadet tegema reedeti, nädala sees võttis Liisi kõrval aga koha sisse Mihkel Raud, kellega ollakse eetris esmaspäevast neljapäevani. „Sellest on kõvasti aega möödas, millal ma viimati iga päev saateid tegin,“ muljetas Mihkel Raud. Ta paljastas, et võttis enne pakkumise vastuvõtmist mõtlemisaega. „Mitte, et ettepanek oleks mulle kuidagi vastumeelne olnud, aga kuna minu pere elab Ameerikas, pidime loomulikult selle peale mõtlema, sest saade eeldab, et olen neljal päeval nädalas mai lõpuni Eestis. Kuid kuna see töö pakub mulle huvi, arutasime asja ja jõudsime järeldusele, et mul oleks mõistlik seda teha.“

„Naabrist parema“ võitjad said auhinnaks maja, kuid olid sunnitud selle maha müüma

Esmakordselt said sel hooajal „Naabrist parema“ võitjad auhinnaks maja – paaridel tuli sedapuhku korterikarbi asemel merekonteineritest maja ehitada. Saate võitsid Eero ja Mari-Anne, kelle televaatajad finaalis viimaselt kohalt esimeseks hääletasid. Konteinermajad ehitati valmis Ülemiste linnakus ning need tuli endale sobivasse kohta transportida. Eero ja Mari-Anne rääkisid, et neil on majale juba Otepääl krunt olemas – Eero kolleeg oli valmis perekonnal laskma maja oma maale panna.

"Naabrist parema" võitjad Eero ja Mari-Anne Foto: Martin Ahven

Novembriks ei olnud paarike teada andnud, et nad oma majja kolinud on ja tunnistasid siis, et on maja hoopiski müüki pannud. „Vanemad soovitavad seda juba ammu, sest see on meie peres pidev tüliallikas, mis tekitab hästi palju stressi. Maja lihtsalt seisab ja lisaks sellele, et endal on kahju seda niisama hoida, on ka igapäevaselt palju inimesi, kes kirjutavad ja soovivad kolimise kohta uudiseid. Iga päevaga kasvab pettumustunne ja see ei kao enne ära, kui maja ei saa päriselt sellist rakendust, nagu selle otstarve on,“ rääkis Mari-Anne.

Paari sõnul oleks neil vaja olnud 15 000–20 000 eurot, et ehitada maja selliseks, nagu nad alguses ette kujutasid. „Kui me selle summa teda saime, hakkas teisalt tekkima küsimus, et kui on vaja nii suur investeering teha, kas tahad seda teha mitte endale kuuluva maa peal,“ tunnistas Eero.

„Kuldvillaku“ kolmas naistšempion Epp Kõiv võitis kaasvõistlejaid ülekaalukalt

„Kuldvillak“ sai sel aastal kolmanda naistšempioni, kui selle võitis Epp Kõiv, kes töötab riigiametnikuna Eesti kaitseväes, kuid on avalikkusele tuntud eelkõige 2014. aasta hiti „Linn on minu“ esitajana. Esimene naistšempion oli Marje Kaaremaa, kes pani telemängu kinni 2000. aastal ja sai auhinnaks 150 000 krooni maksnud auto, teise naisena võttis võidu õpetaja Laine Tangsoo ja seda 2003. aastal, auhinnaks 100 000 krooni. Epp edestas laialdaste teadmiste abil viies järjestikuses saates suure edumaaga kõiki vastasvõistlejaid. Finaalis läks ta vastamisi Raido ja Hannesega, keda võitis väga ülekaalukalt.

Epp Kõiv Foto: Kuvatõmmis/"Kuldvillak"

Enne viimast vooru juhtis Epp võimsalt: tal oli 810, Hannesel 190 ja Raidol 130 punkti. Viimane küsimus oli: „2008–2018 registreeriti Eesti riigiteedel üle 19 000 õnnetuse suurulukitega. Just see on ainus Eesti suuruluk, kellega ei toimunud ühtegi liiklusõnnetust.“ Keegi kolmest ei osanud arvata, et vastus on hallhüljes, ja nii kaotas Epp poole oma skoorist ning lõpptulemuseks jäi 410 punkti. Kuna edumaa kaasvõistlejate ees oli sedavõrd suur, jäi võit siiski temale.

ERR lõi oma Netflixi

Aprillis alustas tööd ERRi uus veebikanal Jupiter, mis oma vormilt Netflixi meenutab, kuid sealt saab lisaks välismaistele sarjadele vaadata ja kuulata ka parimat eestikeelset meelelahutust. Juba mullu septembris veebikanali peatoimetajaks asunud Toomas Luhats paljastas, et sarnaselt Netflixile on ka Jupiteril plaan lõpuks ise seriaale toota ning ka televiisoris nähtav olla.

Esialgu on Jupiter nähtav ainult internetis ning pensionärid olid pettunud. „Meil on töid ees kahe aasta jagu, mida me tahame paremaks muuta ja kuhu jõuda. Kõike ei saa ühekorraga teha ja kuskilt tuleb alustada. Arendusosakond on ikkagi näinud väga palju vaeva, me oleme siin ikkagi kõvasti tööd teinud. Kõike korraga ei ole lihtsalt võimalik. Kui näiteks tuua võrdlus YLE Areenaga, siis seal töötab 57 inimest, kes on pühendunud vaid sellele, et seda asja töös hoida, sisuga varustada. See mastaap ongi natukene erinev, sellepärast jõuame meie teha seda tükkidena,“ rääkis Luhats, et kindlasti on plaan ka teleritesse kolida. 

„Kättemaksukontor“ kolis Läti telesse ja sai uue detektiivi

Jaanuaris sai teatavaks uudis, et lätlased on ostnud populaarse Eesti krimisarja „Kättemaksukontor“ õigused. Aprillis jõudis see ka Lätis teleekraanile. Nende versioon kannab nime „Atriebējas“ (eesti keeles kättemaks – toim.). Läti versioon alustas algusaegadest, mil tegutses ikooniline detektiivide duo Frida ja Marion. Produtsent Raivo Suviste rääkis, et uus versioon on üsna sarnane ja karaktereid üritatakse võimalikult lähedalt tabada. „Stsenaarium on sama, aga kohalikud nüansid ja mõned kosmeetilised muudatused on sisse toodud. Ka näiteks saatepea on üks ühele meie järgi tehtud.“

Kui esimene muutus Eesti sarja ei puudutanud, siis detsembris viidi ka meil sisse üks oluline muudatus – sarjas Lunat kehastav Ragne Veersalu jäi lapseootele ning tema asemele otsiti uut detektiivi. Ärahellitatud rikkuri rolli Lumi Leed kehastama soovis pääseda lausa üle 300 naise! Režissöör Ain Prosa kartis, et neid tuleb rohkemgi. Lõpuks sõeluti neist välja 25 ning valituks osutus Amanda Hermiine Künnapas. 

Amanda Hermiine "Kättemaksukontori" castingul Foto: Kalev Lilleorg/TV3

Ekraanile tuli kaks hooaega maailmas populaarsust kogunud „Maskis lauljat“

Veebruaris kuulutas TV3 välja uue suurformaadi, mida ekraanile tuua – sedapuhku sai valituks „Maskis laulja“, kus kümme kohalikku kuulsust erinevatelt elualadelt poevad hiiglaslike maskide ja kostüümide sisse ja niimoodi laval laule esitavad. Neli detektiivi peab siis arvama, kes maskide sees peidus olla võiks ning igas saates ühe välja hääletama. See, kes edasi ei pääse, peab aga maski langetama.

Esimese hooaja võitis Jäära maski alla peitunud laulja Stefan Airapetjan, talle järgnesid Lilleks kehastunud Kaire Vilgats ning Putukaks maskeerunud Mart Mardisalu. Esimene hooaeg jõudis ekraanile märtsis ning kauaks ootama ei jäädud – teine hooaeg rõõmustas meid juba oktoobris. Selle võitis Polaarhundiks kehastunud Mikk Saar, teise koha sai Fööniksina esinenud Elina Nechayeva, kolmanda koha pälvis aga Draakoni kostüümis Henessi Schmidt. 

TV3 saade "Maskis laulja" teine hooaeg, finaalsaade. Foto: TV3

Krista Lensin tegi topelt-comeback’i televisiooni

Krista Lensin, kes aastaid peatoimetas ajakirja Kroonika, kuid kunagi ka saatejuhi ametis olnud on, tuli tagasi teleekraanile ja seda lausa kahekordselt.

Märtsis sai temast saate „Maskis laulja“ kohtunik ehk detektiiv. „Mulle on alati meeldinud suured projektid, kus on pandud süda ja hing igasse efekti. Kui mõelda nende maskide ja kostüümide peale, siis see on grandioosne! Olin praktiliselt kohe nõus selles projektis osalema,“ rääkis Lensin, kes sai pakkumise otse saate tegijatelt. „Kohe, kui olin vaadanud mõningaid näiteid, sain aru, et see on fantastiliselt kihvt, eriline ja ainulaadne projekt, mida Eestis ei ole enne tehtud. Oleks olnud rumalus sellele ei öelda.“

ETV+ väitlussaade "Kes keda?" muutis sügisel formaati ja Andrei Titovi kõrval liitus teise saatejuhina Krista Lensin. ""Kes keda?" annab võimaluse panna end proovile täiesti uut moodi. Oma senises töös olen olnud pigem rääkija, nüüd võtan saatejuhina kuulaja rolli," märkis Lensin toona ja tänas ERR-i ja ETV+ võimaluse ja usalduse eest.

Neeme Raud naasis telesse

Aasta algul teatas ajakirjanik Neeme Raud, kes kolm aastat tagasi kõigile ootamatult „Aktuaalse Kaamera“ ankru ameti maha pani ja Rahvusringhäälinguga sillad põletas, ETV ekraanile. Seal läks eetrisse tema juhitud saade „Endast suurem“. „Ma ei olnud ju kadunud televisiooni jaoks, olin kadunud ka iseenda jaoks. Sildade põletamine on inimesele oluline, sest ilma ei oleks ma teada saanudki, mida oma elult tahan,“ rääkis Raud Kroonikale. 

Sügishooajal sai temast aga hoopiski TV3 saatejuht – Neeme võttis üle saate „Tallinna kodanikud“, mida seni juhtis Mihkel Raud. „Viimast korda tegin sellist saateformaati 1989. aastal Reet Ojaga Eesti Televisioonis,“ meenutas mees, et pole ammu otsesaadet teinud. Neeme rääkis, et pakkumiste korral kaalub ta, kas tegu on tema jaoks huvitava projektiga või mitte. „Tallinna kodanike“ juhtimine tundus talle piisavalt põnev, et saatejuhi koht vastu võtta. 

Reet Linna tegi otse-eetris elu esimese tätoveeringu

„See ei olnud ka tegemise ajal valus. Keegi küll sorgib su käe küljes, aga see polnud nii hirmus, et karjuma hakkaksin. Olen ka suure valulävega ja kannatan palju,“ rääkis Reet Linna, kes lasi endale otse-eetris tätoveeringu teha, Õhtulehele augustis. Seda tegi naine taas üheks ööks ekraanile tulnud „ÖÖ-TV“ raames. Linna tunnistas, et enne kehakaunistuse tegemist oli tal hirm. „Vererõhk oli ikka üleval. Arvan, et see on enamikel, kes tätoveeringut tegema lähevad, kui nad  just vintis pole,“ naeris ta. „Ma ju ei teadnud, mis mind ees ootab. Keegi ütles, et see on selline tunne, nagu keegi põletaks suitsukoniga, aga ma ei tea seda tunnet, sest keegi pole mind suitsukoniga põletamas käinud.“ 

 Reet Linna Foto: Martin Ahven

Kui tavaliselt on tätoveeringute tegemise puhul nii, et esimene ei jää viimaseks, siis Linna kinnitas, et tema puhul see ei kehti. „Arvan, et olen sellest east juba välja kasvanud ja järgmist ei taha ma kindlasti, mulle piisab sellest täiesti. Kuid tore oli jälgida, kuidas nii üks kui teine tulid tätoveerija Bibi Kahki juurde, võtsid ta telefoninumbri ja küsisid, kus ta töötab, sest nad tahaksid ka tätoveeringut.“

Koroona pressis end ka telesaadete toimetustesse

Septembri lõpus läks „Ringvaade“ ootamatult eetrisse nii, et reporter Jüri Muttika juhtis saadet „Ringvaate“ stuudios telemajas ning pärissaatejuhid Marko Reikop ja Grete Lõbu ühendusid videosilla teel. Seda seetõttu, et kaks „Ringvaate“ meeskonnaliiget andsid positiivse koroonatesti. „Me ei istu kodus sellepärast, et siin oleks õudselt lahe olla, meid hoitakse siin, sest on suur tõenäosus, et keegi meist võib olla veel nakatanud,“ rääkis Lõbu. Positiivse diagnoosi said reporter Hannes Hermaküla ja temaga kokku puutunud toimetaja Teet Teder. 

Novembris osutus koroonapositiivseks aga „OP-i“ saatejuht Margus Tabor ning saade jäi ära. Mees rääkis „Ringvaates“, et esimene diagnoos oli hoopis negatiivne. „Trallitasin veel ringi, tegin saateid ja kohtusin inimestega. Läksin etenduse kordusproovi ja siis andsin ikkagi positiivse koroonaproovi.“ Eesti Ekspressile antud intervjuus paljastas Tabor, et ka tema kaassaatejuht Margit Kilumets oli positiivne.