Evelin Ilves prügisukeldujategaFoto: ERR
Tele
16. detsember 2020, 08:51

Viis aastat kuulsaid kaasautoreid „Pealtnägijas“: mõte oli tõmmata tähelepanu olulisele teemale või nähtusele

Siim Kallase viinaralli Eesti-Läti piiril ja Evelin Ilves prügikastitoitumine said võimalikuks tänu „Pealtnägija“ erisaadetele. Tänavu on see ETV lipulaevasaatel juba viies kord sellist eriprojekti teha, kus kuulsad kaasautorid võtavad üheks saateks ohjad oma kätte. Uued lood toovad vaataja ette sedakorda Anne Veski, Tanel Padar ja Herman Avandi.

„Idee ise sündis viis aastat tagasi ühel aastalõpu-eelsel koosolekul ja selle pani algselt idanema Kristjan Pihl,“ räägib Mihkel Kärmas. „Mõte oli mitte lihtsalt reklaamitrikk, vaid prominentsete kaasautoritega tõmmata tähelepanu mõnele lõppeva aasta olulisele teemale või nähtusele, aga samas anda aimu ajakirjaniku ametist inimestele, keda ennast tihti kajastatakse.

Lühikese ajaga sai sellest omamoodi traditsioon ja enam ei peagi väga pikalt veenma – äraütlejaid on üllatavalt vähe. Mis on seda rõõmustavam ja tänuväärsem, et kõik käib heast tahtest ja tasuta. Aastate jooksul on osalenud ajakirjanikuna endine peaminister ja praegune piiskop, endine presidendi proua, hulga meelelahutajaid näitlejatest ja lauljatest kuni juutuuberiteni,“ meenutab Mihkel. „Ma mäletan, et näiteks Eesti Ekspressil oli omal ajal üks tsükkel, kus tuntud inimesed olid külalispeatoimetajad, aga ma ei tea, et keegi teine Eestis oleks sellist asja nii järjepidevalt teinud,“ arvab Mihkel.

Nii on „Pealtnägijal“ igal aastal väljakutse mõelda välja kaasautorid ja panna nad "paari" teemaga. Viimane käib juba koostöös autoriga – kui talle välja pakutud teema ei meeldi, siis otsitakse seda koos. Kuna tegu on hõivatud inimestega ja nad teevad seda aitähi eest, siis püüavad „pealtnägijad“ mitte liiga palju nende aega kuritarvitada, mis tähendab, et aitavad üldjuhul intervjuud kokku leppida, aga võttel käivad ja usutlused teevad kuulsused ise. Loo kokku kirjutamine on kollektiivne, aga lõpuks loevad ja esitavad kuulsused selle eetris ikkagi ise. „Kokkuvõttes on meie soov aasta lõpuks teha midagi erilist, mis oleks ajakirjanduslik, aga siiski mitte liiga masendav,“ ütleb Mihkel.

„Sel aastal kaalusime pikalt kõiksugu teemasid, aga otsustasime meelega mööda minna koroonast, abielureferendumist ja muudest lõhestavatest teemadest, sest seda saame söögi alla ja peale, ning arvestades eriolukorra väsimust, tahame doseerida natuke rohkem positiivsust. Mis aga ei tähenda, et me täitsa meelelahutuse peale läheme.“

Selle aasta hooaja viimases saates, mis on eetris 16. detsembril, läheb Tanel Padar 24 tunniks päästekomandosse, et maitsta nende kibedat leiba ja rääkida, miks paljud pritsimehed peavad teisel töökohal käima. Anne Veski räägib Eestit tabanud karastamise ja talisupluse buumist. Siin skeenel on nimelt mitmeid koolkondi ja kangusastmeid. Märt Avandi poeg Herman intervjueerib David Vseviovi elu suurte küsimuste kohta. „Siin tahame üllatada just sellega, et esimest korda teeb meile kaastöö 10aastane, mis toob meie kaasautorite keskmise vanuse kõvasti alla ja on omaette ajalooline temp,“ kommenteerib Mihkel.

Ülevaade senistest kuulsatest kaasuatoritest ja nende teemadest:

2016

Piret Krumm käis Süüria-Türgi piiril pagulaslaagris. Sel aastal kees kodusõda Süürias üle äärte ja Euroopat tabas rändekriis.

Evelin Võigemast uuris fentanüüli-katku noorte seas ja vaagis asendusraviks pakutava metadooni plusse-miinuseid. Tol aastal tabas Eestit ootamatu fentanüülisurmade tõus.

Nele-Liis Vaiksoo aitas kaasa meditsiini-imedele Keskhaigla enneaegselt sündinute osakonnas. See oli eriliselt emotsionaalne talle endale.

Kusjuures pange tähele, et ajaloo esimeses kuulsate kaasautorite „Pealtnägijas“ olid kõik reporterid naised!

2017

Siim Kallas kajastas Eesti-Läti piiril viinarallit. Mäletatavasti sündis valitsuse alkoholi aktsiisitõusu tõttu palju poleemikat tekitanud piirikaubandus.

Kristiina Ehin küsis kas meie keel sureb 21. sajandil välja ehk uuris keele elujõudu noorte hulgas. See oli muide esimene kord, kui professionaalne poetess tegi „Pealtnägijast“ luuletuse. 

Mart Noorma portreteeris mehi, kes otsustasid jääda isapuhkusele ja küsis, kuidas muutub traditsiooniline peremudel ja ema roll.

2018 

Rasmus Kaljujärv – aasta üks läbivaid teemasid oli lähisuhtevägivald ja Rasmus vaatas selle ühte varju jäänud tahku – vanurite väärkohtlemist

Gerd Kanter viis läbi valimisdebati Šmigun vs. Höövelson. Mõlemad endised tippsportlased teatasid kandideerimisest Riigikogusse ja Kanter tegi nendega „Esimese stuudio“ debati.

Sandra Vabarna külastas Nato lennubaasi Ämaris, neelas alla lennuhirmu ja tegi õppereaktiiviga kaasa mitu surmasõlme, et vaadata kaaspiloodi kohalt, kuidas kollektiivkaitse meie taevas töötab.

Martti Hallik ja Liina Ariadne Pedanik külastasid üksi elavat 68aastast Siimu, et näidata varjatud probleemi – Eestis oli sel hetkel 110 000 üksikut eakat, keda ei külasta keegi isegi jõulude ajal. Seda püüab leevendada Seltsilise liikumine.

2019

Kuna sel aastal tõusis eriti esile Greta Thunberg ja õpilaste kliimastreigid, siis kõik saate teemad puudutasid keskkonda.

Tanja Mihhailova käis oma kodulinnas Kohtla-Järvel põlevkivikaevuritega PÕXITist rääkimas ja vastandas kliimaaktivistiga.

Urmas Viilmaa intervjueeris peaminister Jüri Ratast, et rääkida vaimsest keskkonnast ja ühiskonna tervisest.

Evelin Ilves käis prügikastisukeldumise entusiastidega ära visatud toidu korjel ning valmistas leidudest süüa.