Hannes Võrno põdes koroonat: jõud oli kuhugi kadunud ning tundus, et õhku ei piisa (4)

"Viinakuu esimeses pooles, tundsin ennast haigena. Oli nohune olemine. Pea uimane ja "paks". Rinnus raskustunne ja tohutu väsimus. Jõud oli kuhugi kadunud ning tundus, et õhku ei piisa. Guugeldasin neid sümptomeid ja täitsin ühel saidil linnukestega küsimustiku. Muude seas, panin linnukese "EI" lahtrisse, kus küsiti, kas soovin avalikustada oma IP aadressi ja isikuandmed. Soovisin teha lihtsalt virtuaaltesti. Anonüümselt, nagu pakuti," lisab ta oma postituses. 

"Kulus vähem kui kolmveerand tundi ja mulle juba helistati. Öeldi, et aega koroonatesti drive-in telki pakutakse tunni aja pärast, kuna on kahtlus, et ta mul on. Nii palju anonüümsusest... Jäin ootama sõnumit testi vastusega ning sõin küüslauku, mee ja ingveriga edasi. Enesetunne oli halb, palavik. Haige mis haige. Avasin netis oma digiloo ning seal tervitas mind suur punane bänner – teil on Covid positiivne. Sellele järgnenud teine telefonivestlus, viisaka ent tundmatu naisterahvaga oli sõbralik ja meeldiv."

"Olin selleks ajaks informeerinud kõiki, kellega viimastel nädalatel kokkupuudet oli. Õieti polnudki, sest olin istunud ateljees ning maalinud, kuna mingit muud tööd ega tegemist polnud juba möödunud sügisest. Pidasin karantiinireeglist väga korralikult kinni ning ei väljunud kodust kauemgi. Minu päringule, millal tuleb minna tegema kordustesti, sain vastuseks, et testid on nagu nad on ning tõenäosus, et see peale läbipõdemist veel paar kuud positiivset näitab, on kindel. Paljudel käib koroona väga kergelt üle, teistel seevastu on asjad väga kriitilised ning arstide ponnistusteta, poleks neil ehk elulootustki."