Tiina LokkFoto: Tiina Kõrtsini
Inimesed
11. detsember 2020, 17:57

Tiina Lokk lahkunud režissöörist: Kim Ki-duki surm sellisel mõttetul kujul on tõeline šokk

„Covid-19 võtab ja ei küsi,“ pahandab PÖFFi peakorraldaja Tiina Lokk, kes on tuntud režissööri Kim Ki-duki surmast šokeeritud. Läti meedia teatas reedel, et nimekas Lõuna-Korea režissöör Kim Ki-duk suri Lätis koroonaviiruse tüsistustesse. 20. detsembril saanuks ta 60aastaseks. 

„Kim Ki-duki surm sellisel mõttetul kujul on tõeline šokk. Kõigest paar kuud tagasi aitasime tal pikendada Eesti viisat ja põhimõtteliselt olime valmis endast andma parima, et ta saaks jääda Eestisse ajutiselt elama,“ meenutab Lokk, et Ki-duk tahtis hakata Eestis oma järgmist filmi filmima. 

Tänu Covidile, pidi Lokk ja Ki-duk suhtlema läbi tõlgi ja telefoni. „Inimene oli täis elujõus. See tundub nii absurdsena ja aju keeldub vastu võtmast.“

„Temaga ei olnud kerge suhelda, sest ta ei rääkinud keeli. Isiklikult olen temaga kohtunud vaid korra Cannes'i filmifestivalil, pärast tema filmi „Breath“ esilinastust 2007. aastal. Ta seisis nii üksinda trepi peal ja ma tundsin, et tahaksin talle öelda, kui väga teda armastatakse Tallinnas,“ mäletab Lokk.

Ki-duki kaks eelnevat filmi „3-Iron“ ja „The Bow“ olid võitnud PÖFFil publiku lemmiku auhinnad vastavalt 2004. ja 2005. aastal. „Rääkisin talle – ta sai aru, aga vastu rääkida ei osanud, aga hakkas nagu tennisepall trepil rõõmust hüppama.“

„Tal oli selline superhea energia. Väga südamlik, lihtne ja samas väga tugeva energeetilise väljaga. Minu jaoks on ta üks lavastajatest, tänu kellele avastasin endale Aasia kino ja õppisin seda armastama,“ tunnistab Lokk. Talle on ääretult hingelähedane režissööri filosoofiline maailm, tema kujundlikkus. 

Lokk märgib ka, et on näinud alates kolmandast kõiki tema filme. „Saatuse tahtel ainsa filmina ei meeldinud ei mulle ega ka meie programmi meeskonnale tema viimane Kasahstanis 2019 vändatud film „Dissolve“, kus näitlejate mäng oli nii halb, et segas terviku vastu võtmist.“

„Mõtlesime toona, et ei hakka filmi näitama, sest see oli allpool tema tavapärast taset, nüüd on valusalt kahju. Kunagi ei tea, millal inimest ühel hetkel enam meie seas ei ole. Meie jäime ootele ja olime vaimustunud ideest, et ta hakkab tegema oma järgmist filmi Eestis. Tema tulevase filmi helilooja oleks olnud Sven Günberg,“ kurvastab Lokk. 

„Kim oli kindlasti üks neid nimesid, kellega peab seostama Lõuna-Korea uue laine teket, kes 90ndatel maailmas suhteliselt marginaalse filmi lennutas fööniksina maailma filmikunsti tähistaevasse. Kelle mõju Lõuna-Korea noortele režissööridele oli hoomamatu ja mitte ainult... See oli kindlasti üks neid režissööre, kes oma isiksuse ja loominguga on mõjutanud paljusid filmitegijaid ehk muutnud maailma paremaks. Puhka rahus,“ sõnab Lokk lõpetuseks. 

Kurba uudist 59aastase tippkineasti („Kevad, suvi, sügis, talv... ja taas kevad“, „Samaaria tüdruk", „Vibu") surmast kinnitas Delfi.lv-le ArtDocFest/Riga juht Vitaly Mansky.

Läti meedia teatel saabus ohtrate tippauhindadega pärjatud Kim Ki-duk riiki 20. novembril, et soetada Jurmalasse maja. See oli väidetavalt vajalik samm elamisloa saamiseks. Kolleegid aga hakkasid muretsema, kui režissöör planeeritud kohtumistele ei saabunud, ning asusid teda kohalikest haiglatest otsima. Otsinguid muutsid keerukaks patsiendi privaatsust kaitsvad seadused. 

Väidetavalt suri Lõuna-Korea filmikuulsus haiglas reede öösel kell 1.20.

***

Juubelit tähistava retrospektiivi asemel mälestusseansid

Sel nädalal pidi Tallinnas kinos Artis toimuma Kim Ki-duki 60 aasta juubeli puhul tema filmide retrospektiiv, kus oma filme pidi tutvustama režissöör ise. Nüüd saab sellest režissööri mälestamisüritus: Artis näitab 16.–22. detsembrini üheksat Kim Ki-duki loodud filmi.

Kim Ki-Duk on üks enim auhinnatud Lõuna-Korea režissööre. Talle kuuluvad Veneetsia filmifestivali Kuldlõvi ja Hõbelõvi, Berliini filmifestivali Hõbekaru ja Cannes’i filmifestivali Prix Un Certain Regard. Tema kõige tuntumat filmi „Kevad, suvi, sügis, talv... ja taas kevad“ (2003) on nimetatud üheks kõigi aegade parimaks filmiks, BBC kriitikud on hinnanud selle saja parima 2000. aastate filmi hulka ja The Guardian nimetanud Lõuna-Korea filmiajaloo parimaks.

Kim Ki-duki teised kõrgelt tunnustatud filmid on näiteks „Krokodill“ (debüüt, 1995) „Tühi maja“ (2004), „Samaaria tüdruk“ (2004), „3-Raud“ (2004), „Vibu“ (2005), „Aeg“ (2006), „Arirang“ (2011) ja „Pieta“ (2012).