2. detsembril surnud kauaaegne Estonia teatri bariton Hans Miilberg sädeles laval elu lõpuni, kuid oma juubelietendust koduteatris ei jõudnudki ära oodata
Helgi Sallo meenutab Hans Miilbergi: „Hea, et ta sai jälle olla laval ning publikule laulda ja tantsida. Seda oli näha, et tal oli seda vaja.“ (2)
Samalaadset sisemist vabadust mäletab Sallo Miilbergi puhul ka siis, kui muusikateatri artistid - Sallo, Miilberg ja Voldemar Kuslap - Eesti draamateatri lavastuses „Metsa forte“ kaasa lõid. Toona, kaks aastat tagasi, mõjus Miilberg oma rolliga taas rabavalt. „Sealgi polnud tal oma teatri punni ega pinget peal,“ imetleb Sallo. „Tütar Liina käis vaatamas ja ütles, et ta lihtsalt avastas Miilbergi - kui sarmikas, särav ja sisendusjõuline! Liina vaatas kogu aeg teda, ehkki Hansu roll laval oli väike, sest teda olnud huvitav vaadata ka siis, kui ta istus ja kuulas teisi.“
2 KOMMENTAARI