TEEME PUUST JA PUNASEKS: millised ufod on meie õhuruumist läbi vihisenud

Priit Rifk on kirglik mudeliehitaja ja teinud valmis 1 : 72 mõõtkavas koopiad seletamatutest lendavatest objektidest, mida on siin kandis silmatud: laternakujulisest, silindrikujulisest, leivapätsikujulisest, taldrikukujulisest… Ainult hiiglasliku musta kolmnurka ta praegu ehitada ei plaani – tegelikkuses on see jalgpallistaadioni suurune ning mudelina võtaks enda alla terve toa.

Huvi õhuruumis toimuva vastu on Rifki saatnud juba lapsepõlvest. „Olen sündinud 1982. Elasin 90ndatel Ämari lennubaasi lähedal ja vaatasin poisina, suu lahti, hävitajaid, mis madalalt meie kohalt üle lendasid,“ räägib ta. „Ma arvan, et sealt ongi mu lennundushuvi pärit. Kui teised lapsed hakkasid sõjalennuki müra peale nutma, siis mina olin vaimustuses. Need lendasid nii madalalt, et ma nägin pilooti seal lennukis, isegi kiivrit tema peas. Lapsena ma ei mõelnud, et tegemist on sõjatehnoloogiaga, mulle pakkus huvi just lennumasin kui tehnoloogiline seadeldis, mis õhus püsis.“

Et 90ndatel lennukimudeleid väga saada ei olnud, hakkas poiss neid ise ehitama. „Mulle meeldib realism, seega üritasin hästi autentsed teha; alguses voolisin puidust, hiljem läksin üle plastmudelitele, sest plast võimaldab hästi suurt täpsust, saad teha kõik neediaugud, nupud ja rihmad piloodi kokpitis, tahmaplekid, õlilaigud…“