Müstika

„PUUDUTA MIND“ | Terapeut annab nõu: astu välja mugavustsoonist ja muuda sind saboteerivaid harjumusi 

Anu Saagim, 8. detsember 2020 21:21
Vaimsete praktikate õpetaja Kreet Rosin-PindmaaFoto: Erakogu
Paljud on kuulnud Albert Einsteini kuulsat ütlust seoses harjumustega: „Hullumeelsus on teha sama asja üha uuesti ja uuesti ning oodata teistsugust tulemust.“ Kuulnud oleme küll, aga kui paljud meist sellest hoolimata on oma harjumuste orjad ning ootavad eelmisest päevast paremaid tulemusi? “Usun, et neid on päris paras hulk,” toob oma raamatus “Külluse ja armastuse sagedus” välja terapeut, harfimängija, muusikalooja, Hiina tervisevõimlemise Qi gong’i treener, mitme raamatu autor ja vaimsete praktikate õpetaja Kreet Rosin-Pindmaa.

Saboteerivad harjumused ei teeni sind

Samal teemal

Saboteerivate harjumuste hulka võib kuuluda mistahes harjumus, mis sind enam ei teeni. Kreet kirjutab, et selleks võib olla näiteks pidev hõivatud olemine, liigne töö tegemine, ülesöömine, tegevuste pidev edasilükkamine, vaidlemine vaidlemise pärast, enese mahategemine, eneses kahtlemine, küünte närimine, seniste töövõtete automaatne kasutamine ilma aeg-ajalt mõtisklemata selle üles, kas ehk saaks töövõtteid muuta tulemuslikumaks, vmt.

“On enam kui kindel, et tasub välja astuda mugavustsoonist ning muuta sind saboteerivaid harjumusi. Sinu mõtted ja emotsioonid juhivad sinu käitumist. Olles keskendunud puudusele ja olles valinud istumise turvalisena näivas mugavustsoonis, mida võiks vabalt nimetada ka viletsustsooniks, ei jää suurt ruumi küllusele,” toob Kreet välja.

“Tulemaks välja mugavustsoonist, tee kolme nädala jooksul iga päev teadlikult midagi teisiti, et oleks lootust harjumuste juurdumiseks. Ning ole valmis kogema ebamugavust. Veelgi targem oleks õppida end tundma mugavalt koos tavapärasest erinevate valikutega kaasneva kerge ebamugavusega.

Küllusliku mõtteviisi arendamine hõlmab eneses oma piiride kompamist ja nihutamist ning oma tegevuste teadvustamist. Selle juurde kuulub enese tunnustamine iga kord, kui oled julgenud välja astuda oma mugavustsoonist. Nii et patsuta endale sõbralikult õlale kasvõi iga päev.”

Kreet toob näiteks, et mugavustsoonist väljatulemise kasulikkuse suurepäraseks näiteks on üks keskmisest olulisem teadlikum noor IT-valdkonnas töötav meesterahvas, kes hiljuti temaga pärast tööpäeva lõppu kohtudes ütles: „Täna sain aru, miks mu mõned kolleegid oma projektidega õigeaegselt valmis ei saa – nad teevad asju nii, nagu nad on harjunud alati tegema, kuid tingimused on ju muutunud.“

Sellega pidas ta silmas seda, et kui tingimused muutuvad, näiteks töömahu näol või kui märku annab ebameeldiv olukord, näiteks töö mitteõigeaegse lõpetamise näol, on ehk õige aeg vaadata üle oma töövõtted ning uurida alternatiivsete võimaluste kohta. “Mul on siiralt hea meel ja emana uhke tunne, et minu poeg suudab mõelda loominguliselt ja tulemuslikult vastavalt olukorrale ning julgeb välja astuda mugavustsoonist,” rõõmustab Kreet.

Seoses harjumustega on hea endale teadvustada mõningaid huvitavaid fakte:

Harjumused püsivad teadmatusest ja tähelepanematusest. Jätkates samamoodi tegutsemist, saad sama tulemuse. Pane tähele, kuidas toimib sinu mõtteprotsess ning millised tunded ja emotsioonid käivituvad. Saa teadlikuks oma harjumuste all olevast võimalikust puudusteadvuse domineerimisest.

Harjumused on tihtipeale alateadvuses olevate uskumuste, emotsioonide ja tunnete, nagu näiteks mitteväärtolemine, hirm, kurbus, lein jm tagajärjeks.

Harjumusi hoiavad alal lood, mida sa oma meeles ketrad. Pane tähele oma mõtteid, mis algavad väljenditega „mul on vaja“, „ma ei saa“, „mul ei ole“, „ma pean“, „kui ma seda ei tee, siis…“. Need on lood, mida sa jutustad enesele ja ehk mõnikord ka teistele, mis veenavad sind kordama mustrit, millest sa ehk isegi tead, et see sind enam ei teeni.

Harjumused on mõnikord seotud sõltuvustega, nagu näiteks alkoholi liigse tarbimisega, liigse töötegemisega, liigsöömisega, liigse trennitegemisega. Märgates tugevat tungi teha midagi, mis sind ei teeni, nagu näiteks liigset tööd või trenni tehes kurnad ära oma energiavarud, võta appi mõni tehnika, mis aitab sul vabastada selle tungi all olevat saboteerivat tunnet või emotsiooni – siis katkestad ka kahjustava harjumuse.

Harjumusest vabanemine tähendab kohtumist tundmatuga – sa ju teed sel juhul midagi teisiti, koged midagi uut, muutuvad sinu tajud ja taipamised. Märgates kerkimas hirmu tundmatuse ees, vabasta see hirm (nt EFT abil).

Harjumusest lõplikult vabanemine võib võtta aega. Võib tulla ette periood, mil toimid vaheldumisi uue ja vana harjumuse kohaselt. Ole siis endaga kannatlik ning vali teadlikult, et tugevdad uue harjumuse „musklit“. Harjumustest vabanemisele aitab kaasa armastav tähelepanu. Mõnikord ei piisa ainult enda pingutusest, vaid tuleb appi võtta kas teadlik sõber või terapeut, keda usaldad.

"Klatšiminutid - aastalõpu eri" juuli 2020 Foto: Tatjana Iljina

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee