Aino Pervik: „Heljo Männi luule oli nagu värske tuulepuhang.“

„Meie esimene kohtumine oli vist aastal 1956 või 1957 Eesti Riiklikus Kirjastuses, kus mina olin lastekirjanduse osakonnas toimetaja. Heljo tuli sinna oma esimese lasteluulekoguga „Oakene“. See oli nagu värske tuulepuhang tolleaegses eesti lasteluules. Ta oli hea luuletaja. Just lasteluules on tema osa eriti suur.“ Aino Pervik lisab, et Heljo Mänd tabas eriti peenelt just väikelaste hingeelu ja mõttemaailma. „„Mõmmi aabits“ on suurepärane raamat, millest lugema õppida. Ja Mõmmi-saated televisioonis, millele ta stsenaariumi kirjutas ja mida vaadates on üles kasvanud mitu põlvkonda – ka need on imetoredad. Lisaks oli Heljo Mänd väga hea tõlkija. Mitmed tema tõlgitud luuletused on meile nii omaseks saanud, et neid ei peetagi enam tõlgeteks, vaid arvatakse, et need on tema enda omad.“