Keeleinspektsiooni peadirektor ja lastekirjanik Ilmar TomuskFoto: Tiina Kõrtsini
Ilmar Tomusk, lastekirjanik 8. detsember 2020 18:27
Minu jaoks on Heljo Mänd kogu aeg olemas olnud. Kui ma 1964. aastal siia ilma sündisin, oli ta avaldanud juba mitu lasteraamatut. Kui hakkasin esimesi tähti õppima, ilmus trükist „Toomas Linnupoeg“. Kui läksin esimesse klassi, ilmus „Karu-aabits“, kui sain viiekümneaastaseks, nägid ilmavalgust „Mõmmi-Beebi memuaarid“.

Mul olid „Karu-aabitsa“ tulles juba tähed selged, kuid koos Mõmmi ja tema sõpradega on lugema õppinud lugematu hulk lapsi, nende hulgas ka minu lapsed. Ja mitte ainult lugema. Heljo Männil oli imeline võime rääkida lihtsatest asjadest lihtsalt ja lapsele arusaadavalt, ilma keerutamata ja ilma targutamata. Arvan, et viimati mainitu eristabki väga head lastekirjanikku lihtsalt heast lastekirjanikust.

Oma kaalult ja panuselt lastekirjanduses on Heljo Mänd võrreldav Astrid Lindgreniga. Ma usun, et neil on, mille üle aru pidada, nüüd on neil selleks aega terve igavik.