Heljo MändFoto: Stanislav Moshkov
Eesti uudised
7. detsember 2020, 22:16

Suri lastekirjanik Heljo Mänd

Pühapäeval suri 94aastaselt armastatud lastekirjanik Heljo Mänd, kinnitasid tema lähedased Eesti Päevalehele.

Heljo Mänd (1934. aastani Heljo Kleinmüller; 1946. aastani Heljo Raidla) sündis 1926. aasta 11. veebruaril Narvas.

Ta lõpetas 1946. aastal Tallinna Arve- ja Plaanindustehnikumi ning õppis aastatel 1946-1947 Eesti Riiklikus Teatriinstituudis. 1956. aastal töötas ta Sädeme, aastatel 1956 ja 1958-1965 Pioneeri ning aastatel 1960-1965 Tähekese toimetuses. Alates 1965. aastast oli Mänd vabakutseline kirjanik. Kirjanike Liidu liige oli ta alates 1961. aastast.

Mänd on avaldanud üle saja raamatu, sealhulgas lastele luulet, proosat ja näidendeid, lisaks on ta ka tõlkinud lasteluulet. Kunstitasemelt paistavad silma tema väikelasteraamatud. Täiskasvanuile on ta avaldanud luulekogu ja romaani.

Männi luulekogude hulka kuuluvad "Oakene" (1957), "Mere taga, metsa taga" (1969), "Pillerpall" (1973), "Rohupäike" (1986) ja "Kassipuu" (2008). Tuntud jutustused on "Koer taskus" (1967), "Toomas Linnupoeg" (1968) ja "Miks sa vaikid?" (1969). Mänd on ka 1971. aasta "Karu-aabitsa" autor. 1980. aastal ilmus kirjanikul näidendikogu "Mõmmi, Sabata krokodill ja teised" ja 1990. aastal muinasjutukogu "Roosa muinasjutt". 1985. aastal avaldas ta täiskasvanuile mõeldud romaani "Umbjärv".

1984. aastal võitis Mänd Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia ("Väikesed võililled"), 1990. aastal Karl Eduard Söödi lasteluuleauhinna (luuletused Tähekeses), 1996. aastal saavutas ta Nukitsa konkursil teise koha kirjanike kategoorias ("Nõiakivi"), 2000. aastal võitis Mänd Karl Eduard Söödi lasteluuleauhinna ("Tingel-tangel"), 2003. aastal J. Oro nimelise lastekirjanduse preemia ja 2017. aastal Juhan Liivi luuleauhinna ("Salasõna"). 

2016. aastal pälvis Mänd Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali elutööpreemia ning 2001. aastal tunnustati teda Valgetähe V klassi teenetemärgiga.

2016. aastal paigaldati Männi 90. sünnipäeva puhul kirjaniku kodukanti Nõmmele temanimeline pink. Nõmmel kasvatas Mänd üles ka oma neli last.

Heljo Mänd Foto: Tairo Lutter

Mänd rääkis viis aastat tagasi Õhtulehele antud intervjuus, et tema jaoks tähendab armastus eelkõige aega.

"Ma vaatan tänapäeva lapsi ja mul on tunne, et nad vajavad rohkem armastust, kui nad saavad. Meie peres seda armastuse puudust ei ole, sest emal on nende jaoks aega," ütles kirjanik.

"Ma olen kindel, et kõik emad tahavad armastada oma lapsi. Kui minul olid lapsed väikesed, siis mul polnud aega kirjutada, kuigi ma väga ja väga tahtsin. Minus oli kohusetunne nii suur, et ma panin lapsed esikohale. Ma olin kodus, ma olin lastega kodus, mul oli nende jaoks aega. Ma muidugi varastasin natuke endalegi aega," tunnistas Mänd.