Inimesed

Kunstnikupalga uued saajad on selgunud! 

Ohtuleht.ee, 7. detsember 2020 11:47
Foto: Pressimaterjal
Eesti Kunstnike Liidu kokku kutsutud komisjon otsustas määrata esitatud taotluste alusel kunstnikupalga saajateks aastatel 2021‒2023: Eike Eplik, Anders Härm, Tiina Sarapu, Jevgeni Zolotko, Sigrid Viir.

Eesti Kunstnike Liidu kokku kutsutud komisjoni kuulusid Elin Kard ja Vano Allsalu (Eesti Kunstnike Liit), Sirje Helme (Eesti Kunstimuuseum), Joanna Hoffmann (Tartu Kunstimuuseum), Laura Toots (Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone), Maria Arusoo (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disaini Muuseum), Peeter Talvistu (Tartu Kunstimaja), Kadri Laas-Lepasepp (Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus) ja kunstnik Marko Mäetamm (kunstnikupalga pälvinu aastatel 2019–2021).

Samal teemal

Eike Eplik (1982) on skulptor ja installatsioonikunstnik, kes kasutab loomingus loodusest pärit motiive ja skulptuuritehnikaid klassikalisest kipsivalust paberi- ja puiduassamblaažide ning leidobjektideni, lähtudes teoste loomisel improvisatsiooni põhimõtetest.

Eplik on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuri erialal ja Eesti Kunstiakadeemia magistriõppe skulptuuri osakonnas. Õpingute ajal täiendas ta end praktika raames eri kunstnike juures Saksamaal ja Soomes. Eplik töötab Tartu Lastekunstikoolis õpetaja ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis õppejõuna. Teda on tunnustatud Eduard Wiiralti nimelise ning Ado Vabbe nimelise stipendiumiga. Eplik pälvis 2012. aastal festivali ART IST KUKU NU UT noore kunstniku produktsioonistipendiumi ja 2015. aastal oli ta Sadolini kunstipreemia nominent.

Anders Härm (1977) on kunstiteadlane, kuraator ja õppejõud. Härm on kõrghariduse omandanud Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse instituudis. Ta on vabakutseline kuraator ja lektor ning kuraatoriõppe õppekava juht Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis.

Ta on üks Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) asutajatest ja juhatuse liige ning oli aastatel 2009–2015 selle tegevjuht. Aastatel 2002–2012 töötas Härm Tallinna Kunstihoones kuraatorina.

Hiljutistest kuraatoritöödest võib esile tuua 2020. aastal Kumu kunstimuuseumis toimunud Ando Keskküla retrospektiivnäituse „Tehnodeelia ja tegelikkus“, 2019. aastal EKKM-is toimunud rahvusvahelise grupinäituse „Xenos“ ja 2018. aastal koos Eha Komissaroviga kureeritud ajaloolise ülevaatenäituse „Salatoimikud [Üheksakümnendate kartoteek]“ Kumu kunstimuuseumis. Lisaks Eestile on ta kureerinud projekte ka Saksamaal, Sloveenias, Norras ja Soomes ning Eesti rahvuspaviljoni Veneetsia arhitektuuribiennaalil (2000; koos Tarmo Maistega) ja kunstibiennaalil (2003).

Ta on NU Performance Festivali kaasasutaja (koos Priit Rauaga). 2009. aastal avaldas ta essee- ja tekstikogu „Semionaudi päevaraamat“. Ta on lavastanud ka kolm soololoengut, töötanud dramaturgina, kirjutanud kaastöid kultuuriajakirjadele ja teinud dokumentaalfilme.

Tiina Sarapu (1971) on klaasikunstnik, kelle loomingus on klaas installatsioonide ja skulptuuride loomise peamine materjal ning ruumilise vormi looja, vahendamaks ideid peegelduste, läbipaistvuse ja lihtsa lehtklaasi ruumiliseks vormimise abil.

Tiina Sarapu on õppinud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas, mille lõpetas 1996. aastal magistrikraadiga. Aastatel 1996‒2003 töötas Sarapu Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas õppejõuna ja aastatel 2003‒2017 dotsendina. Alates 2017. aastast töötab Sarapu vabakutselise kunstnikuna.

Ta on osalenud paljudel näitustel, sümpoosionidel ja töötubades nii kodu- kui ka välismaal. Tema teoseid on muuseumide ja erakogujate kollektsioonides. Sarapule on omistatud aunimetus „Tunnustatud klaasikunstnik 2004–2005”, „Tunnustatud klaasikunstnik 2018‒2019“, Kristjan Raua preemia 2007. aastal ja Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 2019. aastal. Ta on pälvinud tunnustust ka mitmetel rahvusvahelistel klaasikunsti konkurssidel. Sarapu on loonud mitmeid kohaspetsiifilisi installatsioone, ta on teostanud klaasmaterjalis mitmeid väärikaid auhindu. Kunstnikutöö kõrvalt on Sarapu kureerinud ka mitmeid näitusi.

Jevgeni Zolotko (1983) on kunstnik, kelle loomingu keskmes on verbaalse ja ainelise materjali vahekord. Oma ruumispetsiifiliste installatsioonidega toob ta esile inimloomuse universaalseid jooni. Zolotkot huvitab kultuuri ja religiooni kaudu põlvest põlve edasi kantud tunnetus ja maha surutud alateadvus ja ta kaevub oma loomingus ühise teadvuse eelsesse minevikku.

Jevgeni Zolotko on kõrghariduse omandanud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri erialal. Tema loomingulist tegevust on tunnustatud 2011. aastal Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi Köler Prize’i preemiaga, Anton Starkopfi nimelise skulptuuripreemiaga 2012. aastal, Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga 2013. aastal, Tartu Kultuurikandja nominendi aunimetusega 2016. aastal ning ajakirja Akadeemia kunstiauhinnaga 2016. aastal. Alates 2017. aastast on Zolotko õppejõud Tallinna Tehnikaülikooli maastikuarhitektuuri osakonnas ning Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri- ja installatsiooniosakonnas. Tema teoseid on Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudes ning erakollektsioonides.

Sigrid Viir (1979) on foto- ja installatsioonikunstnik. Kunstnikuna töötab ta sageli sotsiaalsete kokkulepete, ühiskonda raamivate moraalinormide ja -reeglitega, tegeledes samal ajal foto kui vahendi olemuse ning selle piiride küsitavusega. Viir on öelnud, et kunstnikuna on talle tähtis iseenesestmõistetavuse kahtluse alla seadmine, küsimuste esitamine, käitumisharjumuste uurimine ning „mina“ esitlemise vaatlemine avalikus ja privaatses kontekstis.

Sigrid Viir on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias fotograafia eriala ja täiendanud end meediakunsti programmis Karlsruhe Ülikoolis Saksamaal (2007–2008). 2009. aastal tunnustati teda Eesti Kunstiakadeemia noore kunstniku preemiaga ja Eduard Wiiralti nimelise stipendiumiga, 2011. aastal oli ta Köler Prize'i auhinna nominent, 2012. aastal autasustati teda PULSE’i kunstimessi preemiaga ning 2013. aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali aastapreemia. Viir on üks kunstnike rühmituse OÜ Visible Solutions kaasasutajaid. Viiri teoseid kuulub muu hulgas Eesti Kunstimuuseumi ja Carouseli kogusse.

Kunstnikupalga saajad alates 2016. aastast:

2016‒2018: Kaido Ole, Anu Vahtra, Mark Raidpere, Marge Monko, Kris Lemsalu

2017‒2019: Dénes Kalev Farkas, Kiwa, Flo Kasearu, Jaanus Samma

2018‒2020: Edith Karlson, Tanja Muravskaja, Tõnis Saadoja

2019‒2021: Jass Kaselaan, Jüri Kask, Marko Mäetamm, Kärt Ojavee, Laura Põld

2020‒2022: Merike Estna, Raul Keller, Karel Koplimets, Paul Kuimet, Kristina Norman

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee