Väino UiboFoto: Silja Paavle
28. november 2020, 14:00
PANSO 100 | Väino Uibo: „Ainuüksi Panso pilgust võisid lugeda välja, millega sa oled laval hakkama saanud.“
„Juba Panso ilmumine ruumi tekitas õhkkonna, mis pani pulsi kiiremini tööle. Täielik vaikus. Kõrv püüdis iga tema sõna. Kas olen selleks tunniks piisavalt ennast ette valmistanud? Kas saan ma õigesti aru, mida ta minult ootab? Kas suudan ennast ületada? Need olid minu lavakooli paari esimese aasta olulisemad küsimused, mis tekitasid ühtlasi ebakindlust,“ meenutab IV lennu lõpetanud Väino Uibo näitlejaks pürgija igapäevaseid kõhklusi.
„Panso erialatunnid olid enamasti põnevad ja kaasakiskuvad. Sellistel juhtudel ei märganud keegi aja kulgu. Ka Panso mitte. Kadus hirm ja tundus, et saime temaga lähedasemaks. Pilvedes sai hõljuda alati siis, kui sealt tuli tunnustavaid sõnu. Samas oli aga tunde, kus tema hirmuäratavalt võimas hääl tahtis lae pealt ära viia. Need detsibellid on mul tänaseni kõrvus ja nahavahel. Sellised tunnid oleksid võinud küll olemata olla,“ tõdeb Uibo (78).
Edasi lugemiseks:
Tellimus olemas? Logi sisse
Kommentaarid (0)