Anne Tuuling (keskel)Foto: Arno Saar
Jaanus Kulli 29. november 2020 12:00
„Mäletan väga hästi Panso matuseid Estonias. Kirst oli laval, küünlad põlesid, istusime kursusekaaslase Milvi Jürgensoniga esimese rõdu esimeses reas, toetusime küünarnukkidega sametisele barjäärile ja me mõlemad niimoodi nutsime, et pisarad sõna otseses mõttes tilkusid alla parterisse,“ meenutab lavakooli II lennu lõpetanud Anne Tuuling jumalagajättu oma õpetajaga.

„Nii lühikest aega, kui ma noorsooteatris töötasin, pidasin ma Pansot oma lavastajaks. Vähemalt minul oli küll sel hetkel tunne, et siinkohal minu näitlejakarjäär lõpeb, et nüüd on kõik. Enam ei saa teatris midagi olema, kõik on läbi. Sest ta oli meile, pansokatele, sedavõrd oluline teenäitaja,“ ütleb Tuuling (82), kellest hiljem saigi telesaadete toimetaja Eesti Televisioonis.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad