Näitleja Märt Koik: lavaka tudengi kohtuvõit sunnib ehk koolisüsteemist välja esoteerilise tagasisidestamise (1)

Koik kirjeldab Facebooki postituses, et näitlejatudengite tagasisidestamine teatrikoolis peaks olema konstruktiivsem. „Toon näite tagasisidest, mille mina peale üht erialaeksamit sain: „Väga hea! Aga midagi oli nagu puudu... Ma ei tea täpselt, mis, aga muidu oli väga hea!“ Aitäh, aga see ei aita mind absoluutselt,“ hindab Koik.

„Ma saan aru, et vahel inimtüübid omavahel ei sobi. Aga selle otsuse, kas tudengist näitleja saab, teeb tudeng kas otseselt või kaudselt ise. Kui tema töö on konstantselt puudulik, siis ei saa temast näitlejat. Siis võime öelda, et ta on ise süüdi, et temast asja ei saanud. Praeguses süsteemis teeb aga õppejõud selle otsuse tudengi eest ära. Selle asemel, et edasi õpetada, võimalusi anda, alternatiivseid lahendusi otsida, minnakse kergema vastupanu teed,“ leiab Koik.

Näitleja seab kahtluse alla õppejõudude professionaalsuse. „Kas puuduse põhjuseks on tudengi saamatus või õppejõu metoodika? Kindlasti tahab keegi öelda, et: „Märt, aga kui nad kooli jätta, siis teised saavad ju selle arvelt vähem tähelepanu!“ Võib-olla on siis probleem selles, et kooli võetakse vastu liiga palju noori? Võtke väiksem kursus ja võib-olla on tulemused siis paremad? „Märt, aga kuidas see noor nüüd uuesti kooli läheb?“ Irrelevantne. Mul on väga hea meel, et tudeng selle kohtuasja võitis. (Kahes astmes!) See sunnib ehk koolisüsteemist välja sellist esoteerilist tagasisidestamist, mis on väga kinni tagasisidestaja umwelt’is [saksa keeles – omailmas]. Ma vähemalt loodan seda.“

Koik rõhutab, et mida täpsemad on õppejõudude selgitused, seda paremini saab tudeng aru. „Ja seda täpsemalt saab teine tudeng aru, miks ta välja visati. Minu arust on väga märgiline, et küsimusele „Mille alusel otsustati, et õpilase pingutused olid puudulikud?“ ei saadud rahuldavat vastust. Mingit reformi on vaja. Ja teate, mis eriti vastik on? Ma natukene kardan seda postitust teha. Seda siis sellepärast, et võib-olla tapab see võimaluse mõne näitleja või lavastajaga koostööd teha. Aga kurat võtaks – kui ma olen 30aastane ja mind selline hirm valdab – äkki ongi selles süsteemis mingi viga? Ma tahan tegelikult, et kõigil oleks parem.“

Eesti Ekspress kirjutab, et poolteist aastat kestnud kohtuasi on esimene kord, kui Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia (EMTA) lavakunstikooli eksmatrikuleerimis­otsus on vaidlustatud ning kohtu korraldusega ka tagasi pööratud.

Nimelt ei näinud lavaka 29. lennu juhendajad Elmo Nüganen ja Anu Lamp kolmanda kursuse tudengi Maria Liive oodatud arengut ja langetasid raske otsuse: Liive tee selles koolis peab lõppema. Lamp ja Nüganen rääkisid otsusest ka tudengile ning ta eksmatrikuleeriti. Maria Liive esitas küll põhjalikult koostatud vaide, et (EMTA) rektor Ivari Ilja otsuse tagasi keeraks, kuid Ilja – kahele A4-le ulatuvate põhjendustega – jättis selle vaide rahuldamata. Seepeale tegi tudeng käigu, mida on küll tudengid teistes ülikoolides teinud, kuid mida pole kogu lavakunstikooli enam kui poolsajandi pikkuse ajaloo jooksul varem juhtunud – ta kaebas kooli kohtusse ja võitis.