Inimesed

Palju õnne, Maria! 

SLÕL , 26. jaanuar 2001, 00:00
“HULLUMEELNE PROFESSOR”: Maria Elise rollis.
“Maria on äärmiselt jõuline isiksus!”, “Ta pole küll vigurdaja, aga temas on paras annus koomilist annet.”, “Maria on kohe selline hea inimene!”, “Inimesena on ta keeruline nagu kõik andekad inimesed.”

Nii iseloomustavad kolleegid näitlejanna Maria Klenskajat, kes esmaspäeval, 29. jaanuaril saab 50aastaseks.

Aarne Üksküla, Maria elukaaslane viimased 21 aastat

“Oi, meil on Mariaga lõbus elu. Me vaatame temaga ühes suunas. Armastus ei ole mitte see, et asjadele ühtmoodi vaadatakse, vaid see, et vaadatakse ühes suunas. Kuigi vaatenurgad on meil erinevad.

Maria on kohe selline hea inimene. Kui ta saaks, kingiks ta paljud oma asjad teistele ära. Lihtsalt. Tal on hea süda, sellepärast.

Kodus on ta hobiks hiina ja vietnami roogade valmistamine. Ega ma neid nimesid täpselt tea, mis need on, aga maitsevad päris hästi. Ta teeb neid huvitavalt.

Televiisorit vaatab ta omajagu. Mina püüan ennast sellest harjumusest rohkem võõrutada, andsin isegi teleri tema tuppa. Ta vaatab põhiliselt vene programme ja kui on midagi huvitavat, kutsub mindki vaatama.

Ta armastab palju kujundada. Kui tal on oma ruum, siis talle kohe meeldib seda oma nägemise järgi ümber sättida. Ja tulemus on väga originaalne. Mina näiteks nii ei oskaks.

Koeraga saab ta hästi läbi. Püüan küll hommikuti tasakesi liikuda, kui koeraga jalutama lähen, et mitte Mariat üles äratada - ta on rohkem öine inimene, armastab kaua üleval olla -, aga kui koeraga tuppa tagasi tulen, on Maria ikka üleval ja võtab mind kohviga vastu.

Kingitustega on lood sellised, et iga aasta räägib ta üht ja sama juttu: “Mul pole midagi vaja, ärge kinkige midagi...” Kõige hullem on see, et sõbrad tulevad ju ka minu käest küsima, mida talle kinkida võiks. No kust mina seda teadma pean? Kui, siis see peab olema mingi praktiline asi, mida kodus vaja võib minna. Nüüd, kui tal juubel on tulemas, peab ta muidugi sünnipäeva, aga tavaliselt pole ta neid väga üle tähtsustanud.”

Jüri Aarma, kursusekaaslane aastatest 1968-72

“Maria on äärmiselt jõuline isiksus ning tõsiseltvõetav näitleja, oma töödes maksimalist. Ma ei tea näiteks teist sellist näitlejat, kes kahes erikeelses teatris nii kandvat osa oleks mänginud. Ta mängis üht osa Eesti

Draamateatri

etenduses “Le Griebe” ning siis Vene Draamateatris samas tükis teist osa. Kusjuures perfektselt.

Paul Pinna on Eesti teatriajaloos vist ainus, kes on mänginud kolmes erikeelses teatris - ka saksakeelses, kuid tema puhul oli äratuntav aktsent. Maria on ses mõttes aga unikaalne.

Kooli ajal tundus mulle, et meie kursuse juhendajal Grigori Kromanovil oli Mariaga tööalane tihe suhe. Nad mõistsid teineteist enim.”

Tõnu Aav, kolleeg Eesti Draamateatrist

“Maria on minu meelest ainus naine vist üldse, kellele meeldib anekdoote rääkida. Vähemalt nendest naistest, keda mina tean. Ta oskab anekdoote esitada, need pärinevad enamjaolt Venemaalt ning on päris vahvad.

Kuigi Maria pole mingi vigurdaja tüüp, on temas paras annus koomilist annet. Ta hoiab seda külge lava jaoks, kui tegelane peab selline välja nägema. Samas on ta ka suurepärane karakternäitleja, mitmekülgsus on üks märksõna, mis tema kohta hästi sobib.”

Lembit Ulfsak, 30 aastat Maria kolleeg

“Ütleksin, et Klenskaja on minu kõige parem sõbranna ja partner teatriinimeste seast. Inimesena on ta keeruline nagu kõik andekad inimesed. Tal on slaavi verd, mis mulle väga sobib. Mis on veel oluline - ta on truu sõber. Temperamentne, aga õiglane. Peale selle on ta vaimukas. Temaga saab alati nalja. Olen temaga 30 aastat koos töötanud ja neid lugusid on palju. Olen alati õnnelik, kui temaga koos töötada saan. Ta saab naljadest aru, ka neist, mis tema kulul tehakse. Nende peale ta ei solvu. Viskab ka ise kogu aeg nalja.

Anne Veesaar

“Eino Baskin lavastas Draamateatris “Tagahoovis” ja mina olin selles etenduses külaline. Mängisime Mašaga (Mariaga - toim.) samades stseenides. Ta on ikka imeline partner! Mäletan, et mul oli seal kogu aeg silme eest must, et olen mingi Rakverest tulnud ja...nüüd kohe selliste tuusadega koos mängima. Aga Maša sai sellest aru ja toetas mind. Temaga sa võid end laval täiesti turvaliselt tunda, ta on professionaal.

Kõige hullem oli minu jaoks veel Draamateatri pöördlava ka, mida ma polnud elus näinud. Ma ei saanud üldse aru, kas olen nüüd lava taga või näoga saali. Pea käis kogu aeg ringi. Jube! Vaatasin ainult Mašat ehmunud silmadega ja mõtlesin - ahah, tema on ka siin, järelikult on kõik korras!”

Andrus Vaarik

“Temaga saab ikka nalja. Need naljad, mis laval juhtuvad, on ainult teatud kontekstis naljakad, ümberjutustatuna pole. Aga Maria kohta ütlen seda, et ta on kindlasti üks parimaid lavapartnereid, kes mul on olnud. Oleme küll üsna vähe koos mänginud. Mariaga on ülimalt turvaline laval olla. Ta on nii professionaalne, et temaga saab end hästi vabaks lasta. Ta on laval täis üllatusi, salapära ja ootamatusi, teeb asja elavaks. Vaimselt ja kehaliselt väga liikuv, improviseerimisvalmis. Maria hoiab etenduse skeemist väga täpselt kinni, kuid nendes raamides on ta samas väga vaba. Tema tõestab seda kõige paremini, et vabadus on tunnetatud paratamatus. Marksismi-leninismi üks põhiteese. Tema puhul see toimib - kindlates raamides vaba olemine. Temaga koos mängida on väga vastutusrikas töö, aga sulaselge rõõm. “Mõrvar” oli näidend, kus me kahekesi laval olime. Annaks mulle jumal seda õnne veel...”

Maria Klenskaja

Sündinud 29. jaanuaril 1951 Tartus

Lõpetanud 1968 Tallinna 19. keskkooli ja 1974 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri.

1975. aastast on Eesti Teatriliidu liige.

Elukaaslaseks Aarne Üksküla.

Olnud 1968-70 Noorsooteatri rekvisiitor ja grimeerija.

Draamateatri näitlejana töötanud aastatel 1974-87 ja taas aastast 1989.

1988-89 Vanalinnastuudio näitleja.

Mänginud filmides “Indrek”, “Surma hinda küsi surnutelt”, mille eest sai 1977 üleliidulisel filmifestivalil nais-osatäitja II preemia, “Kesk-ea rõõmud”, “Varastatud kohtumine”, mille eest aastal 1986 sai I üleliidulisel näitlejate festivalil parima naisosatäitja preemia. Samuti teinud kaasa telelavastustes ja seriaalis “Salmonid”.

1986 sai ENSV teenelise kunstniku nimetuse, aastatel 1986 ja 1996 sai parima naisnäitleja preemia ning 1996 ka Kultuurkapitali aastapreemia.

Mänginud Tiinat (Kitzbergi “Libahunt”, 1974, diplomilavastus), Melisande´i (Maeterlincki “Pelleas ja Melisande”, 1975), Opheliat (Shakespeare’i “Hamlet”, 1978), Dinat (Pirandello “Nii see just ongi”, 1983), Ramildat (Tammsaare ja Mikiveri “Armastus ja surm”, 1984), Eeva Marlandit (Vilde “Tabamata ime”, 1992), Lottet (Shafferi “Leekrüübe”, 1995), Olgat (Tšehhovi “Kolm õde” Sagadi mõisas), Eliset (Kruusvalli “Hullumeelne professor”) jpt.

Austamisõhtul ka ise laval

Eesti Draamateater tähistab Maria Klenskaja juubelit pühapäeval, 28. jaanuaril kaheosalise loomingulise etteastega. Esimene vaatus on kokku pandud lavastusest “Valentine’i sirelililla kleit” ning teine tükist “Igaühele oma”, mõlemas teeb kaasa sünnipäevalaps ise.

Pärast etendust õnnitlevad kolleegid juubilari. Kuigi õhtu on mõeldud eelkõige Maria Klenskajaga seotud inimestele, on võimalik vastuvõtule ka üksikuid vabapileteid osta.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee