Šamaan Tõnu TalimaaFoto: Kalev Lilleorg
Anu Saagim 12. november 2020 13:44
„Kõik aastaajad on imelised. Sügist ei peaks võtma kui pimedat, porist ja piinarikast aega. Iga aastaaja ja eluvoolu sisemine omadus on olla omamoodi ja teistsugune kui eelnev tsükkel,” arvab šamanismi väärtuste järgi elav Tõnu Talimaa. Šamanism aga tähendab ju looduses toimuvate eluprotsessidega sünkroonis elamist. Nii nagu me suhtume väljaspool olevatesse protsessidesse, nii suhtestume ka enda sees voolavasse eluvoolu.

„Sügisel toimuvad eluprotsessid on lihtsalt teistmoodi olemusega kui kevadel või suvel toimuvad. See peegeldub selles, et meie tingimustes on pimedam ja vihmasem ja külmem. Kindlasti ei peaks hinnanguliselt suhtuma. Ka vihm on ilus ja see pimenemine võimaldabki olla rohkem sisemises turvalises ruumis, mida on oluline sügisel luua,” ütleb Vahesöödi talu peremees.

Tõnu jaoks on sügisel erinevad mõõtmed. On vormiline ilu. Loodus on justkui pingutanud, on elanud enda elu täiel rinnal ja sügisel on siis kõige ilusamad pidurüüd selga võetud enne, kui minnakse puhkusele – sügisevärvide ilu.

Olemuslikult kui vaadata ja kuulatada puid, üldse ruumi või „eetrit” sügisel, siis Tõnu tajub väga ilusana fokuseerumist kohalolule, siin ja praegu hetkesse maandumist. Just nagu aeg hakkab aeglustuma ja protsessid hakkavad peatuma ning saavutab oma maksimumi talvel.

Tõnu saab aru nii, et šamanistlikus ilmakäsitluses käib kõik mööda eluratta tsüklilisust. Seda tsüklit me teame kevade, suve, sügise ja talvena, samamoodi võib seda tsüklit kirjeldada sünni ja tärkamise, kasvamise ja puhkemise, õitsemise, viljumise ja valmimisena, millele järgneb lõppemine ja suremine, transformatsioon ja seejärel uuestisünd. „Sügis on seotud viljumise ja valmimise ja lõppemisega. See kirjeldab tegelikult kõiki sügiseseid protsesse, mis meie elus toimuvad nii väljas kui ka sees,” selgitab Tõnu.

Elutsükkel käib päikese liikumise järgi

Päikese liikumise juures saab rääkida suurest aktiivsuse – passiivsuse, väljapoole suunatuse – sissepoole suunatuse lainetamisest. Kevadel väljapoole suunatud aktiivsus kasvab ja saavutab maksimumi suvisel pööripäeval. Pärast suvist pööripäeva hakkab väljapoole aktiivsus kahanema ja tasapisi kasvama sissepoole suunatud aktiivsus. Sügisene pööripäev on aga selline koht, kus väljapoole suunatud aktiivsus – olgu see siis füüsiline või vaimne – ja sissepoole suunatud aktiivsus on tasakaalus. Peale sügisest pööripäeva hakkab väljapoole suunatud aktiivsus nõrgenema võrreldes sissepoole suunatud aktiivsusega.

„Kuufaasid mängivad sarnase mustri järgi, ainult 13 korda tihedama võnkega: väljapoole aktiivsus kasvab, kui kuu kasvab, ja saavutab maksimumi täiskuu ajal. Pärast täiskuud hakkab sissepoole aktiivsus kasvama ja väljapoole suunatus kahanema. Must kuu on siis maksimaalne sissepoole suunatud aktiivsus.

Kui praegust aega kirjeldada, siis võimenduv sissepoole suunatud aktiivsus soodustab igasugust väliste protsesside kokkuvõtmist ja lõpetamist. „Sissepoole vaatamise aktiivsus võimendub ja muutub ajas järjest intensiivsemaks,” lausub Tõnu. Looduses käimine ja ruumis toimuva hetke olemuslikkuse – praegusel sügisesel ajal siis kohalolu, selguse, konkreetsuse, vaibumise, rahunemise – kogemine on Tõnu elus hästi oluline ja vajalik. See aitab tal enda sees sünkroniseeruda praegu looduses olevate omaduste ja mõõtmetega.

Oskus kohal olla ja ümbritsevas toimuvat kuulatada ning kogeda – see võimaldab välist elu nautida ja enda elu ka seestpoolt vastavalt sättida

„Oluline on endale luua väline turvaline keskkond, milles pimedal ajal on hea sisemiselt lõdvestuda. Et kui väljas on pakane, pime, ja lumetorm, siis eluruum ehk kodu on soe, valgusküllane ja turvaline ning seal saab nautida väliselt mittemillegi tegemist. Et oma turvalisest, valgusküllasest ja soojast ruumist saaks nautida välise pimeduse tantsu oma külmas vaikuses. Mina vähemalt elan niimoodi," ütleb Tõnu.

"Selleks, et niimoodi tunda, on tarvilik, et kõik sellised tegevused, mis eeldavad välist aktiivsust, kevade või suve energiaid, et need saaks lõpetatud nüüd sügisel, valmistudes talveks. See annab spetsiifilise hingerahu. “Kui ma tean, et soojaga, valgusega on kõik kodus korras, siis ma tean, et saan lõdvestuda iseendasse selles ruumis, kus ma elan ja tunnen end hästi,” lisab Tõnu.

Šamaan Tõnu Talimaa Foto: Kalev Lilleorg

Loodus on Tõnu arvates kõige puhtamas vormis elu täiuslikkuse väljendus, sest looduses pole varje

„Pean varjude all silmas hinnanguid, eelarvamusi ja selliseid emotsionaalseid suhtestumisi, mis kustutavad elu loomulikku voolamist. Loodus on oma elususes ja eluvoolus täiuslikult süütu, puhas ja selge. Me ise oleme ka oma spirituaalses olemuses täiuslik elususe voolamine ja läbi selle loodusega üks. Seda täiuslikku elususe voolu joonistatakse sõnaliselt erinevalt – Suur Vaim, Looja, Jumal jne. Kui sügavalt vaadata, siis kõik olemused, elusolendid, teadvusevormid on selle püha elususe voolu erinevad mõõtmed ja see on kõige põhiolemus."

“Kui me saame ja oskame ning ka julgeme nautida seda, mis meie ümber ja sees toimub, siis oleme me tõeliselt elusad, see aga tähendab ka terve olemist nii füüsiliselt, emotsionaalselt kui ka vaimselt,” ütleb Tõnu, kes viib aastas läbi ka paari šamaanilaagrit, korraldab iga-aastast šamaanifestivali ning mitmeid seminare kõige erinevamatel tunnetuslikel teemadel. Lisaks on ta on flöödi- ja trummimeister, kelle juurde saab minna ka ise neid pille meisterdama.

„Loodusega sünkroonis ja kontaktis olemine tähendab oskust kuulatada ja kogeda looduse väga erinevaid mõõtmeid, näha ja kogeda palju rohkem kui meile kodus või koolis tavaliselt õpetatakse,” usub Tõnu. „Loodus, elu ja Loov Teadvus on väga paljumõõtmeline protsess ja inimesena ja inimolemustena oleme samasugused paljumõõtmelised protsessid. Loodusega sünkroonis olles oleme ka eluvooludega enda sees sünkroonis ja enda sisemiste protsessidega kooskõlas. Ja see tähendab seda, et me oleme terved. Kõikides plaanides ja kõikides mõõtmetes on siis meie elu terve. Ma pean terve olemise all silmas, et meie elu füüsilised, emotsionaalsed ja vaimsed sündmused ja protsessid pole kannatuslikud, vaid nad on uut loomist, kogemust, avardumist, rõõmustamist, nautimist toovad.”

Loodusega sügavalt kokkusaamine on seotud avatud meele kaudu usaldusliku kogemisega. Inimene on loodusega tõeliselt kokku saanud ja sünkroonis siis, kui ta näiteks puud vaadates oskab kogeda seda, millise tundega see puu kasvab. Kuidas eluvoog selles puus voolab ja kuidas eluvägi ehitab ja loob seda puud. See on seotud oskusega kogeda enda sees, iseenda ruumiga seda, mida vaadatakse. Näiteks vaadates kuuske, kogeda ja mõista kuusena elamist ja kuusena olemist. Ja vaadates pärna kogeda ning mõista hoopis midagi muud.

Sügis on ilus aeg, rahunemiseks, tänulikkuses elamiseks

Tänulikkus selle eest, mida oled ise sellel aastaringil teinud ja mida maailm on pakkunud. Selle eest, mis meid ümbritseb ja on ümbritsenud. Tänulikkus ka esivanematele. „Esivanemate mõõde on sügisel väga oluline, sest see teadvuseruum, kuhu inimesed „lähevad” surres, nii-öelda meie esivanematena, on sügisel avatud. Astronoomiliselt on tähesüsteemid ja Linnutee galaktika sellises asendis Maaga, kus see esivanemate „tolle ilma” mõõde saab puudutada reaalsust, kus me elame. See on aeg esivanematega suhtlemiseks, neile austuse ja tänu väljendamiseks. Ja kui me seda teeme, siis see viljastab ette meie järgmise aasta toimetusi ja tegemisi,” teab Tõnu.

Tõnu Talimaaga Arhailiste Traditsioonide Keskuses Foto: Martin Ahven
"Klatšiminutid" - aasta 2020 kokkuvõte - märts