Tiina Lokk: kõik maailma filmifestivalid tegelevad praegu ellujäämisega

„See on olnud topelttöö!“ tunnistab festivali peakorraldaja. Kuigi olukord muutub, ja isegi mitte päevade, vaid teinekord lausa tundidega, tunnevad PÖFF-i korraldajad end mõnes mõttes kindlalt: festival toimub igal juhul. „Oleme loonud sel aastal festivalile täielikult paralleelse online-versiooni ja võime igal hetkel kiiresti minna üle ka festivaliks, mis on ainult veebis,“ räägib Lokk. Ta lisab, et interneti kaudu on võimalik esimest korda festivali ajaloos PÖFF-ist osa saada ka üle Eesti kodudes.

Kui suured filmifestivalid, näiteks Cannes, said endale lubada luksust tänavune festival üldse ära jätta, siis PÖFFi-sugune festival – mis kuulub küll maailma A-kategooria festivalide hulka, kuid on rahvusvahelises mastaabis veel nooruke – endale seda lubada ei või. „Me ei saa orbiidilt ära kaduda, see tekitaks nii suure augu. Samas istuvad praegu kõik kultuurikorraldajad suure miini otsas, me ei tea, kaua saalid on lahti,“ nendib Lokk.

PÖFF-i juht lisab, et sponsoreid polnud ennegi lihtne leida, aga sel aastal on see praktiliselt võimatu. „Ma tean, et ajakirjandusele ei meeldi toetajaid välja tuua, aga praeguses olukorras oleks see õiglane, sest näiteks meie tugisamba Elisa toetuseta me ei eksisteeriks,“ sõnab ta. „Ning see, mida on teinud meie heaks kultuuriminister Tõnis Lukas ja kogu kultuuriministeerium – seda ei ole võimalik sõnadesse panna. Nad on meid aidanud absoluutselt kõiges. Tõnis Lukas on minu elus olnud esimene minister, kes on öelnud, et Tiina, me ei lase sul uppuda. See on minu arust väga oluline moment.“

PÖFF-i jaoks on nüüd võtmeküsimus, kas pikaaegsed fännid, filmisõbrad, jäävad ka keerulisel ajal festivalile truuks. Korraldajad kinnitavad: koos terviseametiga on antud endast kõik, et publik tunneks end kinodes maksimaalselt turvaliselt. Mõistagi jäävad sel aastal ära järelpeod ja vastuvõtud, aga avamine ja lõpetamine toimuvad nii live’is kui ka veebis. Tiina Lokk lubab, et ka pidusid saab asendada muu põnevaga. „Vabas õhus võib nii mõndagi teha. Võime oma külalised viia näiteks hundisafarile,“ annab ta vihje.

Võiks nüüd ju üldse mõelda, et Telliskivi loomelinnakus asuv PÖFF-i kontor on sel sügisel muremõtteid täis, aga eelmise nädala lõpus valitses seal tegus meeleolu. Festivali korraldajatel olid kõigil maskid ees ja end koroonaviiruse kõigi üksikasjadega kurssi viinud Tiina Lokk kasutas intervjuus väga palju sõna „väljakutse“. Aeg on ju teistpidi võttes ka põnev.

„USA suured stuudiod ja kinod on kinni. Filmitootjad lükkavad oma esilinastusi edasi või paljud lähevad otse voogedastusplatvormidele,“ märgib ta. „Ka Oscari tseremoonia tuleb nüüd muudatustega. See olukord annab võimaluse esile tõusta autorifilmil. Need, kes armastavad kinos käia, tulevad nüüd ehk natuke teist tüüpi filmi vaatama. Hakatakse ka kodumaiseid filme rohkem vaatama, ja nii üle maailma. Kindlasti võidab filmikunsti tõsisem ja vähem kommertslik pool sellega uusi vaatajaid juurde ka tulevikus. Näiteks USA filmideta purunevad praegu Hiinas kodumaiste filmide kassarekordid.“

Sel aastal on vähenenud valminud filmide hulk ja seegi on loonud filmimaailmas täiesti uue olukorra. „Vaieldamatult toodetakse Euroopas ja üldse maailmas filme üle,“ mõtiskleb Lokk. „Te ei kujuta ette, kui palju on filme, mis on tavapäraselt riiulitel, mis ei jõua mitte kunagi levisse, mis ei jõua kunagi festivalidele. Film tehakse valmis ja sinna see ka unustatakse. Ma arvan, et praegune aeg on pannud mõtlema, kas ikka nii palju filme on vaja. Teiseks on kogu kinode repertuaar olnud väga palju kaldu meelelahutuse poole. Võib-olla näiteks nüüd inimesed avastavad, et tegelikult autorifilm ei ole midagi, millest keegi ei saa aru. Sellel on oma võlud.“

Koroonaviiruse leviku tõttu on filmifestivalid üha jõulisemalt kolinud ka internetti. „Ma olen täiesti veendunud, et online-festivalid on tulnud, et jääda. Veebiplatvorme õpitakse kindlasti paremini kasutama, efektiivsemalt, see muutub osaks igapäevaelust, aga samas ei asenda miski elavat emotsiooni ja kinosaali kogemust. Festival füüsilisel kujul jääb, aga online on tulnud, et jääda ja laieneda,“ avaldab festivali juht.

Tema sõnul on nii PÖFF-i kui ka teiste filmifestivalide jaoks märksõnaks mõistagi olukorraga kohanemise oskus: „Mida mobiilsem ja dünaamilisem olla, seda rohkem suudetakse n-ö kastist väljas mõelda. Nüüd on vaja loomingulist mõtlemist rohkem kui kunagi varem. See on ka üks ellujäämise eeldusi. Nendega, kes hoiavad kinni ainult sellest, mis on alati olnud, ega tee mitte midagi teistmoodi, on väga halvasti. Ma arvan, et need on lõpuks kaotajad. Me ei tea ju, kaua see viirus veel kestab ... ja kui tuleb järgmine viirus. Midagi pole parata, me elame praegu sellises reaalsuses. Või tuleb õhusaaste. Maailm ei ole enam see, mis ta oli kümme või kakskümmend aastat tagasi.“

Tiina Lokk tunnistab, et keerulised ajad on praegu kõigil maailma suurematel filmifestivalidel. Ühelt poolt on ehk tõesti ka festivalide korraldajad üle maailma solidaarsed, teisalt näeb suurt konkurentsi, lausa kisklemist. Kas iga festival üritab sel keerulisel ajal leida oma nišši?

„Praegu on (kõigil maailma suurematel festivalidel – toim) küsimus, kuidas ellu jääda. Ja see ei sõltu tihtipeale ainult festivalist, vaid ka sellest, mis konkreetses riigis parasjagu toimub. Praegu käib võitlus elu eest,“ nendib Lokk. „Kui ellujäämisest rääkida, ka meie olime tänavu ühel hetkel mures, kas meile üldse filme jagub. Oleme ju aasta viimane suur festival maailmas. Kui tulid lockdown’id, siis peatus ka filmide tootmine. Ja mingil hetkel polnud maailmas mitte ühelgi inimesel ülevaadet, kui palju filme turul on. Sellises olukorras ei oska prognoosida. Aga ühel hetkel hakkas filme tulema. Ja praegu ma ikkagi arvan, et tänavuse PÖFF-i programm on üks kõigi aegade huvitavamaid,“ lisab Lokk.

Võrdluses maailma teiste filmifestivalidega on PÖFF eelarvelises mõttes teistest A-kategooria festivalidest märkimisväärselt väiksem – PÖFF-i eelarve on üle 1 miljoni euro, eelarve suuruselt järgmine A-kategooria festival on eelarvega üle 10 miljoni euro –, aga sisult eristuv. Filmitegijad juba teavad, millisele festivalile mingeid filme saata. Tiina Lokk tunnistab, et kõige rohkem kattusid PÖFF-ile saadetud filmipakkumised tänavu Veneetsia filmifestivali omadega. „Jäime nii mõnestki filmist ilma, aga me ei olnud kurvad, vaid õnnitlesime filmitegijaid siiralt – ikkagi Veneetsia!“ tunneb ta rõõmu.

PÖFF-i eripära on peakorraldaja sõnul julgus. „Meil on rohkem autorifilme. Me ei ole nii konservatiivsed ei vormi ega sisu suhtes,“ sõnab Lokk. „See tuleneb võib-olla ka sellest, et meil on lahe meeskond, kes on väga rahvusvaheline ja väga erinevates vanusegruppides. Meil on väga noori ja ka vanemaid. Programm tulebki niimoodi kokku, et eks ma annan küll mingid väärtussuunad, aga filmiprogrammi paneme ikkagi kamba peale kokku ja see annab hõrgu lõpptulemuse.“

Sedasama julgust oli Lokil ja tema meeskonnal ka tänavuse, järjekorras 24. filmifestivali avafilmi valides. Tuleva nädala neljapäeval algava festivali avab Oskar Roehleri film „Enfent terrible“, mis räägib Saksa ühest tuntumast ja mõjuvõimsamast režissöörist Rainer Werner Fassbinderist.

„Ma tean juba ette, et seekordne avafilm tekitab hästi vastakaid tundeid. Tõenäoliselt nii mõnigi tuleb ütlema, et mida ma mõtlesin, kui panin selle filmi avafilmiks,“ selgitab Lokk. Ta kaalus kaua, kas seda filmi tasub ikka avafilmiks valida või peaks see olema tavafilm. Seejärel aga tunnistas endale, et kui ta oleks noor, siis kindlasti teeks ta seda, ja siis oli selge, et avafilm peabki üksjagu irriteeriv olema, inimesed üles äratama.

„Fassbinderi elulugu oli väga vastuoluline. Filmis on hästi välja toodud, millistes loomepiinades ta oli, kui raske on vahel ühel loojal olla oma nahas, piinelda kõikide oma kirgede ja nõrkustega. Juba ühest tema nõrkusest aitaks, et nii mõnigi hauda viia,“ tutvustab Lokk festivali avavas filmis portreteeritavat. See on film, milles kajastuv on ka omamoodi #metoo olukord, aga hoopis teises ajastus, 1970. aastatel.

„Professionaalses mõttes on film täielik meistriteos – kas või milline näitlejatöö!“ kiidab ta. Fassbinder vaevles oma eraelus suurtes piinades, kuid lõi geniaalseid filme, mis aitasid sakslastel taastada identiteeti. See paneb Loki sõnul mõtlema ka loomisprotsessi kui terviku peale. „Paljud loojad pole kaunishinged. Terve elu püüdlevad nad läbi oma loomingu täiuse poole, võideldes samal ajal ka pahedega,“ märgib ta.
--------------------
Filmid, mis lähevad lendu

Pimedate Ööde filmifestivali tegijad on olnud õnnega koos, sest festivali peakorraldaja Tiina Loki sõnul pole programmi ja filmide valiku kohta seni rahvusvahelistelt kriitikutelt mitte mingit väga halba tagasisidet saadud.

„Rahvusvahelised kriitikud on harjunud vaatama filme värskelt ja valgelt lehelt. Meie kohalik probleem on see, et võib-olla ei hoomata nii täpselt maailma filminduse tendentse ning otsitakse ja tahetakse eelteavet. Tihti on läinud nii, et meil on kriitik teinud filmi maha ja pärast žürii annab sellele auhinna ja film teeb tiiru maailmale peale,“ selgitab Lokk.

Samas ei alustavat ka kõik Cannes’i filmid pärast seal linastumist tähelendu. Kuid kõik PÖFF-i auhinnafilmid on läinud rahvusvaheliselt ringlema. Just selle järgi hindavad filmifestivali tegijad oma tööd. PÖFF-i ajaloos on olnud juhtum, kus ühe riigi film on pärast festivalil auhinna saamist nimetatud automaatselt kohaliku filmigala nominendiks. „Suur tunnustus on, kui filmitegija meid usaldab. Ta näeb, et meie festival annab edasiseks eduks tõuke. Festivalikorraldajana ongi kõige suurem hirm, kui festivalilt lähevad lendu vaid mõned filmid,“ lisab Lokk.
------------------------
24. PÖFF

Tänavusel PÖFF-il on kavas Saksa filme rohkem kui kunagi varem – 15, sest festivali külalisriik on Saksamaa. Fookusprogramm kannab pealkirja „Uus Saksa film“.

Täna avalikustatakse kogu festivali kava ja kolm päeva saab osta pileteid soodushinnaga.

Veebis võib vaadata veidi üle saja PÖFF-il linastuva filmi