Randalu ja Singi hullumeelne maraton: ühel õhtul kantakse ette kõik viis Beethoveni tšellosonaati

Pianisti sõnul on muusiku jaoks kõik Beethoveni tšellosonaadid korraga ette võtta üks igavesti ahvatlev tegu, tõeline proovikivi. „Beethoven oli erakordne helilooja juba noorukieast alates, isegi juba oma lapsepõlves. Tema tšellosonaatide korraga esitamine on kui teekond läbi terve Beethoveni elu,“ räägib Randalu. „Esimesed sonaadid pärinevad ajast, kui Beethoven esines peamiselt klaverivirtuoosina ja jäljendas heliloojana oma suuri eeskujusid Haydnit ja Mozartit. Kolmandas sonaadis jõudis ta oma ajast ees olevana pillide „võrdse kohtlemiseni“ ja kaks viimast sonaati kirjutas ta ju oma elu lõpus, pea täiesti kurdina.“

Muusikutelt nõuab selline ettekanne kõvasti energiat ja vastupidavust. „Ettekandmisele tulevad ju kõik tema viis tšellosonaati, kontsert on tõeline maraton, lausa kahe vaheajaga. Piisavalt hullumeelne ettevõtmine muusikutele, aga vaevalt et me nüüd Guinnessi rekordite raamatusse sellega pürgima hakkame,“ ütleb Randalu muiates.

Muusikute perekonda sündinud ja seitsmeaastasena tšellot õppima hakanud Theodor Sink – tema isa Kuldar Sink oli helilooja ja ka teised pereliikmed on tihedalt seotud muusika ja kunstiga – on 2017. aastast ERSO tšellorühma kontsertmeister ning samal aastal pälvinud ka Eesti Kultuurkapitali aastapreemia särava hooaja eest solisti ja orkestrandina. Kalle Randalu ütleb, et on Kuldariga kontserte andnud küll, aga mitte kahekesi koos laval. „ERSO tšellorühma kontsertmeister istub kontsertidel täpselt klaveri vastas, nii et ma olin noort meest juba ammu tähele pannud. Lavapartneriks valisin ta ise välja,“ sõnab pianist.

„Ei tasu unustada, et tänavune on ju Beethoveni aasta. Saksamaal mängitakse kontsertidel praegu väga palju Beethoveni muusikat,“ ütleb 1988. aastast Saksamaal elav ja töötav Randalu.

17. detsembril möödub geniaalse saksa helilooja ja pianisti Ludwig van Beethoveni sünnist 250 aastat. Beethoven on kirjutanud üheksa sümfooniat, viis klaverikontserti, 32 klaverisonaati, kaks missat, oratooriumi „Kristus Õlimäel“, ooperi „Fidelio“, arvukalt kammer-, klaveri- ja vokaalmuusikat. Ta on loonud suurejoonelisi ja heroilise kõlaga teoseid, mille kohta Igor Stravinski on öelnud: „Beethoveni suurim saavutus on olnud kirjutada muusikat, mis on igavesti kaasaegne.“

Juba reede õhtul saab Beethoveni viiest tšellosonaadist nelja kuulata Tartus Vanemuise kontserdimajas.