Film

Tiit Tuumalu: kelle tegevust poleks koroona pärssinud? PÖFF on kõige kiuste vastu pidanud 

Sten Kohlmann, 6. november 2020 11:08
Foto: Teet Malsroos
Iga-aastase Pimedate Ööde filmifestival koputab peagi uksele. 13. novembril algav väärtfilmide maraton on aga tänavu pidanud ronima üle eriti suurte kivide ja kändude. Koroonapandeemiale on filmitööstust kiusata meeldinud ning PÖFF ei ole erand.

„Naljaga pooleks võib vist öelda, et kodarad on kaikaid täis,“ sõnab festivali dokumentaalfilmide programmi koordinaator Tiit Tuumalu küsimusele, kuidas koroonaviirus festivalikorraldust on mõjutanud.

„Kelle tegevust poleks koroona pärssinud? Terve filmitööstus ägab. Festivalid on kolinud tervikuna või osaliselt veebi. Suletud on uksi, mindud pankrotti, toimutud vähendatud kujul,“ loetleb Tuumalu erinevaid probleeme, mille pandeemia otseselt või kaudselt on põhjustanud. Lootus pole siiski kuhugi kadunud: „PÖFF on kõige kiuste vastu pidanud.“ 

Tõsi, sel korral on kasutusel karmid meetmed. Kehtib tavapärane 2+2 reegel, maskide kandmine on rangelt soovituslik. Kel mask puudub, neid ootab ees 40 000 maski, mis ootavad külastajatele jagamist. Kinodesse on varutud desifintseerimisvahendeid, kinosaale puhastatakse ja desifintseeritakse seansside vaheajal. Haigetel inimestel palutakse koju jääda, lisaks võib juhtuda, et enne saali sisenemist mõõdetakse külastajate temperatuuri. 

„Me oleme teinud kõik, et inimestel oleks võimalikult turvaline kinno tulla,“ räägib Tuumalu. „Rakendame täiendavaid ohutusmeetmeid, et tuua Eestisse ka mõni väliskülaline,“ lisab ta. „Neil tuleb teha koroonatest enne Eestisse tulekut ja siis kohe pärast siiajõudmist. Selleks on välja töötud üksikasjalik reeglistik. Meil on kolm meditsiinipartnerit, kes meid aitavad ja tänu kellele ka meie end hulga kindlamalt tunneme.“

Üheks olulisimaks elemendiks, mis samuti koroonaviiruse levimise vastu efektiivselt võidelda aitab, on asjaolu, et esimest korda on osa PÖFFi programmist veebis – kokku üle saja filmi. „Imelik on isegi öelda, et see on võimalikuks saanud tänu koroonale,“ nendib Tuumalu. „Koroona on sundinud meid raamist välja vaatama. Paindlik olema. Eks elu näita, kas veeb on tulnud, et jääda.“

Põhjusi, miks peaksid inimesed PÖFFist kas kinosaalis või veebi vahendusel osa saama, leiab Tuumalu palju. Mitte kunagi varem pole PÖFFi raames niivõrd palju kodumaised mängu- ja dokumentaalfilme linastunud. Neid on kokku tervelt seitse: „Vee peal“, „Hüvasti, NSVL“, „Kratt“, „Mephistopheles“, „Keelepäästja“, „Ankeet“ ja „Keha võitlus“.

„PÖFFi programm koosnebki pärlitest, nii väiksematest kui suurematest. Üht või teist esile tuua oleks ebaõiglane,“ leiab Tuumalu. „Aga avafilme võib – need peavadki olema erilised filmid!“ PÖFFile paneb avapaugu Saksa film „Enfant terrible“, Tartus tehakse algust dokumentaalfilmiga „Trühvlikütid“ ning Ida-Virumaal toimuva harufestivali KinoFF avafilmiks on PÖFFi eelmise aasta elutööauhinna laureaadi Andrei Kontšalovski „Kallid seltsimehed“. Esimest korda on PÖFFil ka keskkonnafilmide programm.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee