Haigekassa maksis väikse Diane ravikulud välismaal, Vähihaigete Vanemate Liit aga toetas pere transpordi- ja majutuskulusid. Foto: Erakogu
Uudised
6. november 2020, 07:00

400 000 eurot vähihaigetele lastele: kuhu kulub Pardirallil kogutud raha?

Suve lõpus toimunud Pardirallil koguti Eesti vähihaigete laste ja nende vanemate toetuseks rekordsumma – üle 400 000 euro. Mis saab annetustest edasi, räägib Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu juht Kaili Semm.

Kui eelnenud aastatel on Pardiralli toimunud perepeona Kadriorus, siis sel kevadel tuli välja mõelda uus lahendus, sest suur rahvakogunemine oleks olnud nõrga immuunsusega vähihaigetele lastele liiga ohtlik. Seetõttu sündiski koostöös ETV-ga plaan tuua Pardiralli ekraanile telesaatena. „Vähihaigete Laste Vanemate Liidu esindajana olen liigutatud ja tänulik, et annetajad ja laste võitlusele kaasaelajad võtsid uue Pardiralli formaadi omaks ning suutsime koguda annetustena summa, millest ei osanud isegi unistada,“ ütleb Kaili Semm. „Siiski pole meie eesmärk palju raha koguda, vaid aidata võimalikult palju peresid ja lapsi.“

„Meie tuleme appi ka siis, kui riiklikud võimalused on laste ja nende vanemate jaoks ammendunud,“ ütleb vähihaigete laste vanemate liidu juht Kaili Semm. Foto: Erakogu

Millele annetatud raha kulub?

„Pardiralli kõige suurem võit on see, et oleme saanud anda lootust haigetele lastele ja nende vanematele,“ selgitab Semm. Esimest korda 2014. aastal toimunud Pardirallil koguti summa, mis võimaldas luua liidu juurde tugikeskuse, kust vähihaigete laste perekonnad saavad vaimset ja materiaalset abi.

„Pardirallil kogutud annetuste abil saame aidata peresid seal, kus nad seda vajavad, olgu selleks kalli vähiravi eest tasumine, väljaspool Eestit oleva ravi transpordikulude ja majutuskulude katmine, analüüside eritingimustes saatmine teise riiki, laste tegevused haiglas ravil viibimise ajal, laste ja vanemate psühholoogiline toetus või muu raviga seotud rahaline ja moraalne tugi, mis on jäetud nii raskes seisus oleva lapsevanema kanda,“ kirjeldab Semm. Enne tugikeskuse loomist olid lapsevanemad oma mures justkui üksi. Pregune tugi- ja kontaktvõrgustik annab neile lootust ja kindlustunnet elu kõige karmimas võitluses.

Sageli on vajalikud teenused ka riiklikult olemas ja rahastatud, ent emad-isad ei tea seda. „Meie tuleme appi ka siis, kui riiklikud võimalused on laste ja nende vanemate jaoks ammendunud.“

Pardiralli 2019 Kadriorus.  Tävanune Pardiralli toimus ETVs telesaatena. Foto: Robin Roots

Üksnes koostöö arstidega

Aeg-ajalt jõuab avalikkuseni abipalveid rahastada vähihaige lapse ravi välisriigi kliinikus. „Meie liidu põhimõte on see, et teeme koostööd arstidega ja saame aidata neid, kes meie poole abi saamiseks pöörduvad,“ kõneleb Semm.

Tema sõnul on kahjuks ka olukordi, mil vanemad keelduvad Eesti arstide diagnoosist ja raviskeemist ning otsustavad kasutada alternatiivseid võimalusi. „Meie toetame tugikeskuse kaudu üksnes meditsiiniliste ravimeetoditega seotud kulude hüvitamist,“ ütleb Semm.

Tõenduspõhiselt tunnustamata alternatiivravi meetodeid ei toetata annetustest. „Loomulikult toetame selliseid ravivõimalusi, mida tunnustavad Eesti arstid, kuid mida Eestis pole võimalik pakkuda ning mida Eesti Haigekassa ei hüvita. Kõige olulisem on põhimõte, et usaldame Eesti arste, kellega teeme väga head koostööd,“ rõhutab Semm.

Näiteks kaetakse välisriigis ravil viibiva lapse kõrvalkulusid. Kui lapse ravikulud välisriigis katab Eesti Haigekassa, siis Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit aitab tasuda vanema transpordi- ja majutuskulude eest. Samas on liit mitmel korral katnud ravikulud ka siis, kui seda ei toeta ka haigekassa, kuid arstide  hinnangul võib ravi välismaal osutuda tõhusaks.

„Mõned meie vaprad lapsed saavad Rootsis Uppsala prootonkiiritusravi keskuses prootonkiiritusravi, sest Eestis pole võimalik seda pakkuda. Kui ravi eest tasub Eesti Haigekassa, siis lapse ema või isa sõidule ja majutusele paneb õla alla meie liit Pardirallil kogutud annetustega,“ räägib Semm.

Diane haruldast pahaloomulist kasvajat raviti Šveitsis. Foto: Erakogu

Ravi Šveitsis

Imearmas Diane Ester alustas 2019. aastal, kui ta oli  2-aastane, ravi Šveitsis Lausanne’i ülikooli kliinikumis professor Munier` hoole all. „Väiksel tüdrukutirtsul diagnoositi Eestis silma võrkkesta pahaloomuline kasvaja ja siinsed ravivõimalused ei oleks taganud lapsele nägemise säilitamise, kuna tegemist oli väga haruldase juhtumiga. Õnneks tuli haigekassa appi ja garanteeris lapse ravi Šveitsis, küll aga jäid transpordi- ja majutuskulud pere kanda. Siin saimegi väikese tüdruku perekonnale appi tulla. Tänaseks on Dianele jäänud vaid tervisekontrollid ja haigus on remissioonis ehk võib juba öelda, et ravi on tüdrukutirtsu aidanud.“