Kertu JukkumFoto: Stanislav Moshkov
Inimesed
2. november 2020, 14:41

Kertu Jukkum jõudis 800kilomeetrise palverännaku lõpp-punkti: sain just hingedepäeval siin vanaema mälestuseks küünla süüdata

Vanaema kaotusest põhjustatud kurbuse ja leinaga toime tulekuks, alustas Kertu Jukkum 6. oktoobril Hispaanias 800kilomeetrist palverännakut. Tänaseks on naine jõudnud rännaku sihtpunkti Santiago de Compostelasse. 

„Olen tänulik, et just täna, hingedepäeval, olen Santiago de Compostela linnas. Süütasin täna hommikul siin katedraalis küünla oma vanaemale, kes viis kuud tagasi siit ilmast lahkus. Tal oli suur roll minu suunamisel, inspiratsioonil ja julguses elada," kirjutab naine Instagramis. 

„28 päeva tagasi olin ma end kaotanud. Ma ei tundnud iseennast ära,” märgib ta. Kertu sõnul ei ole ta kunagi olnud antidepressantide usku, mistõttu otsustas ta hoopiski asjad pakkida ja palverännakule suunduda. Seda ilma taustateadmisteta.

„Mul polnud aimugi, kust algab palverännutee, ega teadnud, kui pikk on teekond. Istusin bussi, millel kirjas: San Sebastian. Sealt algas teekond iseendani. Seda, et Santiago de Compostelani on 800 kilomeetrit, sain teada alles mõni päev hiljem. Lootsin, et on vähem,” kirjutab Jukkum

Ta lisab, et kaasteelasi oli vähe ja need, kes temaga üheskoos sel pikal teekonnal sammusid, olid sama ogarad, kui ta ise. „Teekonna raskeima Primitivo raja tegin läbi uhkes üksinduses, ega kohanud päevi mitte ühtki hingelist.”

Kertu ööbis nunna -ja mungakloostrites, raudteejaamas ja isegi preestri kodus. „Iga päevaga tundsin ma end aina tänulikuma ja rõõmsamana. Iseendana. Öeldakse, et Camino annab seda, mida vajad. Täna olen selles veendunud.”

Kertul oli 800kilomeetrisel rännakul seljas ka 16kilone kott ning kogu retk oli tema jaoks eneseületus. Naise sõnul on ta nüüdseks veendunud, et suudab pikki päevi mägiteedel kulgeda. Kertu lubab varsti teekonnast iseendani ka raamatu kirjutada. „Julgeid mõtteid ja tegusid teile kõigile, kes olete sel teekonnal kaasas olnud ja omakorda motiveerinud,” lisab ta.

View this post on Instagram

“You never know how strong you are, until being strong is your only choice,” on Bob Marley öelnud. See on tänasest üks mu lemmikmõte. 28 päeva tagasi olin ma end kaotanud. Ma ei tundnud iseendast ära. Ma ei ole antidepressantide ega muu taolise usku kunagi olnud. Selle asemel pakkisin oma seljakoti ja kaks päeva hiljem maandusin Bilbaos. Mul polnud aimugi, kust algab palverännutee ega teadnud, kui pikk on teekond. Istusin bussi, millel kirjas: San Sebastian. Sealt algas teekond iseendani. Seda, et Santiago de Compostela’ni on 800 kilomeetrit sain teada alles mõni päev hiljem. Lootsin, et on vähem. Kaasteelisi oli vähe, aga need, kes leidusid, olid ogarad inimesed. Nagu ma isegi. Teekonna raskeima Primitivo raja tegin läbi uhkes üksinduses ega kohanud päevi mitte ühtki hingelist. Ööbisin nunna-ja mungakloostrites, raudteejaamas ja preestri koduski. Iga päev oli omaette teekond - uute õppetundidega. Iga päevaga tundsin ma end aina tänulikuma ja rõõmsamana. Iseendana. Öeldakse, et Camino annab seda, mida vajad. Täna olen selles veendunud. Ma tean, et 800 kilomeetrit kuueteist kilose kotiga on võimalik. Nüüdseks olen veendunud, et suudan nädal jutti neljakümne kilomeetriseid päevateid mägiteedele kannatada. Olen tänulik, et just täna, hingedepäeval, olen Santiago de Compostela linnas. Süütasin täna hommikul siin katedraalis küünla oma vanaemale, kes viis kuud tagasi siit ilmast lahkus. Tal oli suur roll minu suunamisel, inspiratsioonil ja julguses elada. Raamat teekonnast iseendani ilmub varsti. Julgeid mõtteid ja tegusid teile kõigile, kes olete sel teekonnal kaasas olnud ja omakorda motiveerinud. Kertu #arrivedtosantiago #mywaytosantiago #foundmyself #thankyougrandma

A post shared by Kertu Jukkum (@kertujukkum) on