ELU ESIMENE BALLETT: Vaiko Eplik keskendus „Tilda ja tolmuingel“ heliloojana tegelastele ja loole, mida laval jutustatakse, mitte balletile kui kunstiliigile – tants kui selline on ju vaba.Foto: Maris Savik/ Vanemuine
Aigi Viira 26. oktoober 2020 16:47
„Kui Mare Tommingas tuli ettepanekuga lastele ballett kirjutada, siis olin alguses üsna intrigeeritud, aga samas ka ehmunud – mul ei olnud ju tegelikult aimu sellest, mis on tantsitav ja milline on hea ballett,“ tunnistab muusik Vaiko Eplik, kes kirjutas muusika Vanemuises vastselt esietendunud lasteballetile „Tilda ja tolmuingel“. „Hüppasin lasteballeti kirjutamisega pea ees tundmatusse vette ning ma poleks seda kunagi julgenud teha, kui poleks Maret. Sest tema visioon on mind juhatanud läbi protsessi, mis kestis üle kahe aasta.“

Algus oli Vaiko sõnul vaevaline, isegi piinarikas. „Saatsin Marele hakatuseks kimbukese klaveri tilu-lilu ja ilutsemist,“ muigab Vaiko. „Selle peale tuli Marelt vaid üks sõna: „Masendav!“ Tegelikult alustasime täiesti nullist selle materjaliga kolm korda, kuni lõpuks leidsime õige stiili ja muusikalise keele raamatu lavaletoomiseks.“

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon