Juhtkiri | Valitsus hakkab pandeemia ajal hoopis abielu peenhäälestama

Kui Jüri Ratase valitsusel tõesti midagi targemat teha pole, kui kuni kevadeni kulutada aega nn abielu mõiste defineerimisele, siis järelikult valitsuse arvates Eestis enam muid olulisi teemasid pole, millega tegelema peaks. Isegi kellakeeramise suhtes rahva arvamust küsides, kas Eesti peaks alaliselt jääma suve- või talveajale oleks rohkem kasu kui abieluteemalisest pseudoküsitlusest.

Tegu võib olla ka võimuliidu küünilise arvestusega, et eraelulise teemaga ühiskonda üles küttes ei panegi rahvas tähele, kui majandusnäitajad võivad kehvemaks minna, pankrotid sageneda ja tööpuudus suureneda. Samal ajal, kui valitsus omavahel kakles, ootavad koroonast räsitud ettevõtjad riigi poolt selgust ja varem jagatud lubaduste täitmist.

Küsimusi on ju palju: kas peale Porto Franco ja Nordica peavad kõik ülejäänud ise hoolitsema, kuidas vee peale jääda ning riik vaatab vaikides pealt, kui turismindus, hotelli- ja restoraniärid pankrotitsunamis lõpu leiavad? Milline saab olema Eesti reisi- ja kaubaühendus koroonatalve ajal muu maailmaga? Kas koroonavaktsiini kättesaadavus ja vaktsineerimine saab olema sama kummalisel tasemel nagu gripivaktsiini puhul?

Kui valitsusel aga troonib kõikide muude küsimuste üle kihk arutelda ida-euroopalikult abieluõiguste üle, siis võib Eestile vaid kaasa tunda. Lisaks võib kivi visata Reformierakonna kui juhtiva opositsioonipartei kapsaaeda – just selle kriisi ajal olnuks neil tõsiseim võimalus Helmede ja Reitelmanni taolised suupruukijad võimust ilma jätta. Minnes peaminister Ratase valitsusse, võinuks oravad EKRE opositsiooni lükata.

Solvatud Ratase poolt Helmele lepitustordi saatmine ei tähendanud ju mingit kriisi lõppu. Nüüd ootab Eestit ees lisaks tumedale koroona- ja majandustalvele ees ka ettearvamatu väärtuskriis.