„HOMMIKUSÖÖK STAARIGA“ | Juubilar Merle Palmiste: kasutan oma andeid ja võimeid tunduvalt vähem kui võiksin (5)

Merle, 50 väärib tähistamist. Alustame sinu eluloo vaatlemist viiekate kaupa. Mäletad sa miskit ajast, kui olid viiene?

Viis oli minu jaoks väga tähtis. Miks? Aga sellepärast, et õppisin siis lugema. Ja kui inimene õpib lugema, siis see on tohutult tähtis. Ema oli mul tol ajal kodune, kuna olin väga haige laps. Võtsin kõikvõimalikud köhad ja nohud alati endale külge. Mis laps ikka haigena kodus teeb? Õpib kõik tähed ja numbrid selgeks. Ja sellest hetkest hakkasin lugema tohutult palju. Arvan et 25-aastasena lugesin vähem, kui viiesena. Loosi läks kõik. Pipi Pikksukk ja Muumitrollid.     

Kas seda ka mäletad, kui esimesse klassi läksid?

Ma tohtult ootasin kooli minekut. Nagu lapsed ikka, küsisin ka mina, et mitu liivatera on maailmas. Või et, kuidas taevas on lõputu? Siis isa natuke mõtles ja ütles: "Tead Merle, kui kooli lähed, siis õpetaja vastab kõigile neile küsimustele." Küll ma siis ootasin seda kooli minekut. 

Kas said õpetajalt vastused kõikidele oma küsimustele?

Ma olin viisakas laps ja õpetajat ei piinanud. Koolis olid omad ülesanded, millele tuli vastused leida. Aga üht mäletan küll. Kui oled seitsmene, siis rahmeldad ju ringi. Minagi jooksin ringi ja sukkpüksid olid mul pidevalt katki. See oli kohutav tragöödia! Tühja sest põlvest, aga et sukkpüksid olid katki... Neid polnud ju saada!

Kas esimese kümnendi tähistamisest ka miskit meenub?

Muud ei tulegi meelde, kui et kümnendal sünnipäeval korrutati, et nüüd on esimene tähtis juubel. Eks lapsepõlves kingiti sünnipäevaks igasuguseid toredaid asju. Üht ma mäletan, kingiti ka kombineesid, mingeid alusseelikuid ja pesu. Olin nii solvunud ja vihane selliste kinkide peale. Need tundusid nii mõttetutena. Praegu poleks mul selliste kingituste vastu midagi. 

Kui oluline oli sinu jaoks lapsepõlves jõulu- või näärivana?

Väga oluline. Näärivana käis. Mitte küll igal aastal, aga käis. Vahel oli ka nii, et näärivana koputas uksele ja kui läksid kingitusi võtma, siis oli ta juba lahkunud. Vahel tegi sama ka lihavõttejänes. Kuna minu vanemad ei kuulunud kommunistlikusse parteisse, siis meil pühi ikka peeti. 

Kas oktoobrilaps ja pioneer oled ka ikka olnud?

Olen, aga kommunistluks nooreks ma ei astunud. Ähvardati küll, et kui ma komsomoli ei astu, siis ma keskkooli ei saa. Aga mul olid nii head hinded, et neil polnud midagi teha.  

Mis sinu vanemad selle peale kostsid?

Ma olen perest, kes on olnud alati väga eestimeelne. Eesti Vabariigi meelne. Nüüd, kui hakkasin Alma Vaarmani, superkommunisti mängima, siis oli mul väga raske rolli sisse elada. Sa pead ju saama selle inimese sisse, keda mängid. Kuidas ta mõtles? Mida ta tahtis? Milline oli tollane kontekst? Takkajärgi on lihtne mõelda, et miks te tegite nii, aga mitte naa ja vaadake mis sellest välja tuli. Aga nemad olid ju tol ajal toredate ideede eest väljas. Töörahva õigused. Tasuta haridus. See on ju väga õilis.

Kui alguses võtsin Alma Vaarmanni raamatu kätte, kus räägiti Vilhelmine Klementist ja vennad Kreuksidest, siis no lihtsalt ei suuda lugeda. Ei suuda! Õnneks ühel hetkel sain rea peale ja siis läks tohutult huvitavaks. 

Mainisid, et õppisid koolis väga hästi. Kuidas see võimalik on? Ilusad tüdrukud ei õpi hästi.

Tõesti või!? Sa ei usu mind? Õppisin 9. Keskkoolis, mida täna enam polegi. Lammutati maha. See oli Õismäel, tiigi ääres. Mul oli väga hea pea. Olin kohusetundlik. Siis polegi miskit rasket. Olin rohkem humanitaarteaduste poole kaldu. Mind huvitasid keeled. Samas, käisin isegi matemaatika olümpiaadil. Viimaseks ma seal igatahes ei jäänud. Matemaatika meeldib mulle väga! Mulle meeldib see täpsus, et üks pluss üks on kaks. Ka võrrandid, et lõpuks tuleb täpne ja ilus vastus. See on tohutu nauding.

Kasutan oma matemaatilisi andeid ja võimeid tänapäeval tunduvalt vähem, kui võiksin. Rohkem lähevad käiku emotsioonid ja intuitsioonid. Aga füüsika ei meeldinud mulle üldse. Mootorid mulle ei meeldi. Mul puudub igasugune kirg midagi lammutada. Kui masin ei tööta, ostan uue. Mind absoluutselt ei huvita, kuidas ta töötab.   

Võtame ette sinu tiineka ea - 14-15.

No siis hakkas looma. 

Pikemat intervjuud, juubilar Merle Palmistega, loe Õhtulehest juba uuel nädalal.  

Hiline hommikusöök diivaga, leidis aset Tallinna ainsas Kreeka restoranis, nimega Oia, aadressil Vene tn 6

Oia restorani veab Tiit Lõhmus, kes on olnud 16 aastat Tallinna vanalinna hing oma erinevate toidu- ja joogiäridega. Talle kuulusid vanalinnas Talu Kõrts ja ülipopulaarne karaoke baar Helsinki Viru tänaval. Varasemalt öötas Tiit 18 aastat Viru hotellis baarmanina.

Koroona pandeemia puhang lõpetas tema senised edukad ärid ja pani mõtlema hoopis teiste võimaluste peale. Tuli tahtmine avada midagi lahedat hoopis kohalikule inimesele. Omanikule ja peakokk Siretile meeldivad Kreeka kultuur, toit ja jook ning loomulikult ka muusika. Seega otsustati teha kreekapärane söögikoht. Ja restoranis Oia mängitaksegi vaid kreeka muusikat ja aias kasvatatakse apelsini- ja oliivipuid.

Menüü on pigem lihtne. Menüüs on Kreeka kodused toitud ja hinnadki taskukohased, jäävad vahemikku 6-15 eurot. Lisaks pakutakse restoranis Oia ka kreeka õlut, mitmeid eksootilise maitsega kreeka veine ning kaasa saad osta isegi feta juustu ja ehtsaid kreeka oliive. "Kreekas paistab alati päike ja meilgi on alati päike platsis," kinnitab restorani omanik Tiit. 

Vaata videot!