Plaadiarvustus | Heraldi metallitöökoda töötab täiel võimsusel

Tinglikult öeldes algas Heraldi uus tõus aastal 2009, mil laulja rollis astus üles Sven Varkel. Kui originaalvokalist Mart Kalvetiga ilmus üks ametlik täispikk album, siis Varkeliga on neid tehtud nüüd juba kolm. 

Huvitav on tähele panna, et Heraldil kipuvad plaadid ilmuma viieaastase vahega. Seega sel aastal on tegu juubeliaasta ja juubeliplaadiga. Igati ambitsioonikas ja tempokas, tornaadona vuhisev ja meisterlike rütmivallidega „Kurat“ on tõenäoliselt parim Heraldi plaat, mis suudab isegi eelmisele, igati perfektselt ornungis „Masinale“ kergelt ära teha, sutike löövam olla. 

Tulemuses ei pea milligrammigi pettuma – tase on ühtlaselt hea algusest lõpuni, iga lugu oma kohal, metallitöökoda töötab täisvõimsusel oma nelikümmend minutit. Esmase ampsakana lekitati singlina välja ajakohaseks kujunenud sõnumiga ja kaasalaulmiseks sobilik „Hüsteerium“ huilgava sireeniga alguses. Siis samuti parajalt jõuline nimilugu, mille juurde on valminud Eesti oludes üksjagu muljetavaldav videoklippki. Minu lemmikuteks jäävad eelkõige suurepärase refrääniga „Mullas sügaval“ ning „Musta ja valge vahel“.

Sarnasustest muidugi üle ei saa. Kuigi bänd ajab sirgeseljaliselt oma liini, jääb faktiks, et sellelgi plaadil on mitu lugu täiesti Iron Maideni kõlaga ja Sven Varkel teeb aeg-ajalt täpselt samasuguseid vokaalisooritusi nagu legendaarne Gunnar Graps. Kes teab, võib-olla ongi Herald sõlminud salakokkuleppe Iron Maideni bossi Steve Harrisega, et võib „valikuliselt“ nende rütmijuppe vabalt kasutada.

Aga see muusikaliste paralleelide värk on tegelikult köömes! Pole vähimatki kahtlust, et „Kuradit“ võib pidada üheks paremaks sel aastal ilmutatud kodumaiseks raskerokiplaadiks. Ainus tõsiseltvõetav rivaal kõrvale pista oleks ehk vaid Taaga „Põgenemiskatse“. Ja lisaplussi saavad tegelikult nii Herald kui ka Taak sellegi eest, et ei kooguta ei lääne ega ida ees, vaid nende laulud on selges eesti keeles. 
-----------------------
Heraldi „Kurat“ (Besat Records)