Helen Adamson paljastab traagilise seiga minevikust: olin kümme aastat tagasi tõsises sõltuvuses

Helen räägib, et selgeltnägijate soovitused hakkasid tema elu dikteerima: „Mul reaalselt oli selline tunne, et ma ei ole ise millekski võimeline. Ma ei saa ise ühtegi otsust vastu võtta.“

See aga maksis Helenile mitmel korral valusalt kätte. Ühel korral andis selgeltnägija talle konkreetse daatumi, mil neiu oma plaadi avalikustama pidi. „Plaadi välja tulemiseks anti mulle nii-öelda super hea päev,“ räägib Helen, „Ja see oli kõige hullemaid päevasid üldse.“ Nimelt leidis tolsamal päeval aset Viljandi traagiline koolitulistamine.

Samuti kirjeldab Helen olukorda, kus ennustaja mõjus hukatuslikult tema toonasele suhtele: „Mulle näiteks on öeldud, et see mees, kellega sa koos oled, see pole sinu mees. Sa ei jää temaga kokku. Ja loomulikult mul kogu aeg taga kuklas see vasardas!“

Kuigi too viimane ennustus tõepoolest täide läks, kinnitab Helen, et tänasel päeval ta selgeltnägijaid ei poolda. „Selgeltnägijad-ennustajad ei tea kõike,“ ütleb Helen, „Nad näevad mingisuguseid võimalusi, mingisuguseid valikuid. Ennustamine annab meile ühe võimaliku variandi tulevikust, aga tulevik võib hetkega muutuda.“

„Kui inimesed jäävad liiga kinni sellesse infosse, mis neile anti, siis see võibki hakata nende elu sinna suunda juhatama, kuhu nad võibolla tegelikult minna ei taha“ räägib Helen. Näiteks toob ta oma lähedase loo, kellele ennustati, et too kaotab aasta jooksul endale kalli inimese. Hirmuäratava ennustuse saanud inimene elas aga terve järgmise aasta hirmu tähe all.

Kuigi Helen selgeltnägijate võimetesse siiski usub, kinnitab ta, et tema jaoks on terapeut ja teraapia kordades rohkem abi osutanud.