SUURGILDI: Suurgildi maja sai katuse alla 1410. aastal. Ainult Suurgildi liikmete seast valiti eluks ajaks ametisse Tallinna raehärrad. Korraga valiti ametisse 24 raehärrat. Neist pool moodustas istuva raadi, kes valitses ja teine pool oli vana raad. Aasta pärast osad vahetati. „Suurgildi liikmeskonda kuulusid enamasti abielus kaupmehed, kes olid ka saksa soost. Et vähendada korruptsiooniriski, ei võinud korraga olla raehärradeks isa ja poeg ega kaks venda,“ räägib ajaloolane Jaak Juske.Foto: Teet Malsroos
11. oktoober 2020, 18:22
Jaak Juske: keskaegses Tallinnas keedeti mõrtsukad õlis surnuks, abielurikkujad pidid end Raekoja platsil paljaks koorima
„Indrek Hargla kirjutab apteeker Melhiori lugusid ehk mõtleb välja keskaegses Revalis juhtunud mõrvalugusid, aga meil on olemas ka päriselt selles linnas juhtunud mõrvalood,“ rääkis Jaak Juske, kes viis õigusemõistmise nädala raames huvilised Tallinna vanalinna ajaloolisele jalutuskäigule.
Põnevate ja mõneti uskumatuna tunduvate tõestisündinud lugudega pikitult jutustas Juske sellest, kuidas mõisteti kohut vanas Tallinnas ja milliseid karistusi kurjategijatele määrati. Tolleaegsete sündmuste paremaks mõistmiseks on hea teada, et Tallinn on jagunenud suurema osa ajaloost kaheks õigusruumiks – all-linnas kehtis Lüübeki linnaõigus, mille järgi Suurgildi liikmete seast valitud raehärrad linna juhtisid, aga ka kurjategijate üle kohut mõistsid. Toompea ehk ülalinn polnudki päris linn ja seal ei kehtinud mitte linnaõigus, vaid maa- ehk rüütliõigus. Samuti piiskopiõigus, kuna seal asub piiskopikirik ehk Tallinna Toomkirik. Üla- ja alalinn said üheks alles 1878. aastal, kui oli hakanud kehtima Vene linnasäädus.
Edasi lugemiseks:
Tellimus olemas? Logi sisse
Kommentaarid (0)