Laulu- ja tantsupeo peakorraldaja Margus Toomla: noori tuleb vaevaliselt peale

“Kui nägin, et endine juht Aet Maatee liigub edasi, kutsus sisetunne kohe andma oma panust pidude edukale jätkumisele. Põhjus on selles protsessis, inimestes ja kires, mis meeskondlikult peegeldub. See kutsus mind väga,” sõnab Margus. 

Esmalt plaanib uus juht ennast kurssi viia kõikide organisatsioonisiseste nüanssidega. “Olen küll näinud, kuidas nad toimetavad, aga kõiki detaile siiski ei tea: kuidas ja kelle vahel ülesanded liiguvad, kuidas teatud bürokraatlikud asjad käivad. Kõigepealt teen need protsessid enda jaoks selgeks,” räägib ta. “Lisaks liigume 2022. aasta peo poole. Lavastusmeeskond koos dirigentide ja tantsuliste juhtidega toimetavad juba väga aktiivselt ning mul tuleb selgeks teha, kui kaugel ettevalmistused on.”

“Iga pidu käiakse kõik detailid uuesti üle ja mõeldakse pikalt ette, sest ettevalmistusperiood kestab kaks ja poolt aastat. Erinevaid aspekte on väga palju: turvalisus, tantsuväljakud, toitlustus, koostööpartnerid. Need tuleb iga peo korraldamisel üle vaadata, sest reeglite ja võimaluste muutumisel tuleb sõlmida uued kokkulepped või leida lahendused, et pidu saaks rõõmsalt toimuma ja vajalikud nüansid oleks korraldatud. See on pidev protsess – alati tuleb aja ja võimalustega kaasas käia ning leida nende seast parimad, turvalised, uudsed lahendused,” selgitab Margus.

Koostöö on oluline

Toomla sõnul on tore näha, kuidas üha rohkem väärtustatakse dirigendi, lauluõpetaja, koori- või tantsujuhi tööd. “Nende ametite väärtust tuleb ühiskonnas tõsta ja sellega on kenasti juba algust tehtud. Õpetajate ringkond, kes toob pidudele lauljad ja tantsijad, tegelikult vananeb pidevalt ning noori tuleb vaevaliselt peale. Seega noorte kaasamise ja nende elukutsete väärtustamisega tuleb aktiivselt edasi minna. Siin ei tohi kunagi tukkuma jääda,” arvab ta. “2017. aastal toodi palju uusi säravaid dirigente lauljate ette, see kasvatab järjest uut põlvkonda ja nii tuleb ka jätkata. Uut generatsooni tuleb suunata ka maakondadesse üle Eesti. Need on olulised sammud, et peo traditsioonid jätkuksid.”

“Hea kollektiivi alus on koostöö. Organisatsioonis peab olema sõbralik ja hea energia. Pidude korraldamine on väga suur kogukondlik protsess, kus lisaks korraldusmeeskonnale aitavad kaasa näiteks Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika selts, Eesti Kooriühing ja isegi kultuuriministeerium. Kõik suured teemad arutatakse kollektiivselt läbi ja tehakse koostööd, et leida parimaid lahendused ning ideed arendusteks,” räägib Toomla. 

Margus on aastaid tantsupidudega seotud ja häid mälestusi on kogunenud palju. “Alati tuleb meelde minu esimene tantsupidu, kui käisin veel keskkoolis ja osalesin tantsijana. See hetk ja emotsioon platsilt, on väga eredalt meeles,” meenutab ta. “Väga hästi on meeles ka peod liigijuhina, see on äärmiselt armas töö. Sul on näiteks tuhat tantsijat ja need hetked peo lõpus, kui kingitakse lilli ja kaardikesi, on alati soojad ning rõõmsad.”

Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutuse uus juht on laulmise ja tantsuga tegelenud juba pikalt. “Lauluni jõudsin kooli ajal, kui hakkasime klassiõega õpetaja juures laulutundides käima. Ühel hetkel oli vaja ennast saata ja õppisin ka kitarrimängu selgeks. Tantsupisik tuli alles ülikoolis ja täiesti juhuslikult, aga suvaline juhus on elu muutnud kardinaalselt,” sõnab ta.