Inimesed

Mari Tarand (14.01.1941 – 5.10.2020).
Artikkel avaldus algselt 6.10.2020. 

Andres Tarand: pilt, mis ma Marist lasen suurendada, on kuldse inimese pilt 

Katrin Helend-Aaviku, Rainer Kerge, Merilyn Närep, 16. oktoober 2020, 16:32
Foto: SVETLANA ZAITSEVA
„Tal oli kombeks vahetult pärast su otsesaate lõppu stuudiosse helistada: „Tere, Mari Tarand siin!“ Ja siis ta rääkis, kus sa olid teinud mõnes sõnas tähevea või kus peaks olema näiteks sõna „kontserdid“ rõhk, et see kõlaks eetris paremini,“ meenutab kolleeg Piret Kooli. „Tal oli terav keelekõrv ja imeline tähetaju ning ta hoolitses, et see, mis tema jaoks kõige pühamast kanalist – raadioeetrist – kostub, oleks absoluutselt korrektne. Mari oli alati kuulaja teenistuses.“

Mari oli eesti keele hoidja,“ kinnitab kolleeg Piret Kriivan, praegune Vikerraadio „Keelesaate“ toimetaja. „Sellest ei tohi aga jääda muljet, et Mari oli karm ja nõudlik keelereeglite järgija. Mari õpetas pigem seda, kuidas kõlab ilus eesti keel, mitte ei kurjustanud pidevalt vigade ja eksimuste pärast. Ta muretses, et kole kroonukeel ei võtaks võimust. Marist on selles mõttes väga raske rääkida, et sa pead rääkima ilusas eesti keeles.“

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

16. oktoober 2020, 22:03
GALERII | Raadioajakirjanik Mari Tarand saadeti viimsele teele: „Meie ema läks nagu loojuv päike.“
6. oktoober 2020, 19:15
Pille-Riin Purje: „Tunnen, et Mari Tarandi hea vaim kuskil mul selja taga istub.“
6. oktoober 2020, 11:13
ÕL ARHIIV | Mari Tarand: „Kahju, et ma ei näe enam sügisel metsa vahelduvaid värve.“
6. oktoober 2020, 11:05
MÄLESTUSGALERII | Suri raadioajakirjanik Mari Tarand

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee