Müstilised inimesed
12. oktoober 2020, 06:35

MÜSTIKA | Millised esoteerikaraamatud on raamatukogude hitid?

Uurisime, millised esoteerikaraamatud on raamatukogude hitid. Selgus, et menukite seas on enam kui pooled teosed selgeltnägijatelt ja ravitsejatelt. Miks see nii on, palusime kommenteerida kirjastajatel.

Uurisime, millised esoteerikaraamatud on raamatukogude hitid. Selgus, et menukite seas on enam kui pooled teosed selgeltnägijatelt ja ravitsejatelt. Miks see nii on, palusime kommenteerida kirjastajatel.

Salapärased või salajased õpetused, teadmised ja oskused – just nii selgitab Vikipeedia sõna «esoteerika» tähendust. «Tõenduspõhine teadus ei võta neid õpetusi tõsiselt, sest vajab meetreid, kilogramme, oome, kilovatte – numbreid. Miks pakub esoteerika huvi? Vastus on lihtne: tõenduspõhine teadus ei ole suutnud vastata kõikidele küsimustele,» mõtiskleb kirjastuse Pilgrim toimetaja Inge Pitsner. Just nende kirjastuse raamatuid leiab populaarsete esoteerikaraamatute nimistust enim.Läänes sai esoteerika menukaks üsna ammu. «Eestisse jõudis sedalaadi kirjandus tulvana selle sajandi algul, kui ühe kirjastuse eestvedamisel tõlgiti suur hulk tuntud esoteerikaautoreid eesti keelde. See vallandas toona paraja buumi,» teab Rahva Raamatu kirjastuse juht Rain Siemer.

Justkui meie kõigi omaRaamatukogude laenutuste esikahekümne hulgas troonis aga esoteerikaraamatute seas eelmisel aastal Sirje Presnali kirjutatud «Ikkagi inimene: Vigala Sassi elu ja surm». Kirjastuse Hea Lugu juht Tiina Kaalep on üllatunud, sest «meie käsitlesime seda kui head klassikalist eluloo-, mitte esoteerikaraamatut. Ent Sass oli mitmekülgne mees ja tema tegevuse ümber oligi müstiline loor.»Kaalep meenutab raamatu sündi: «Sirje Presnal tuli kirjastusse ja ütles, et üks Sassi lähikondsetest oli talle pakkunud, kas ta võtaks selle raamatu teha.»Põneva tõigana selgub, et ka kirjastaja Tiina Kaalep ise on Vigalast pärit ja tundis Sassi lapsepõlves hästi. «Meil oli ühine loomahuvi – 1970ndate alguses oli Vigalas ainult kaks koera – Sassi koer ja minu koer. Meil oli Sassiga tore läbisaamine, niivõrd, kui see sai olla ühel väikesel tüdrukul ja mehel, kel tohutu huvide diapasoon.»Seega oli Tiina kohe valmis raamatut kirjastama. «Viisin autori Sirje Presnali ise Vigalas Sassi lähisugulaste juurde. Ja ka esitlesime raamatut Vigalas. Sealnegi rahvas jaguneb kaheks: nendeks, kes temasse uskusid, ja nendeks, kes mitte, aga kõik suhtlesid temaga. Sass kui aval persoon oli ju mingil moel meie kõigi oma.»

Edasi lugemiseks: