Mari Tarand lõpetas 1963. aastal Tartu riikliku ülikooli eesti filoloogia žurnalistika eriharu. Ta töötas ülikooli lõpust 2005. aastani Eesti Raadio toimetaja ja kommentaatorina.
Ta on teinud 1964–1975 lastesaateid (sealhulgas "Kooliraadiot") ning Eesti-Soome tele-raadioviktoriini "Küsi, Helsingi-Tallinn" (1976), "Keskööprogrammi" luulesaateid ning keelesaateid ("Keeleminutid" ja "Keelekõrv"; 1994–2005).
Mari Tarand lõpetas raadiotöö aastal 2005 pärast 42 aastat raadios.
Mari Tarand oli Andres Tarandi abikaasa, Indrek ja Kaarel Tarandi ema, Paul ja Linda Viidingu tütar, Anni Kreemi ja Juhan Viidingu õde.
2010. aastal sõnas Mari Tarand Delfile antud intervjuus, et eesti keel on elujõulisem kui kunagi varem ning tema kadumise pärast muretsemine võiks lõppeda. Lisaks väljendas ta rõõmu mõelda ja olla vabalt: "Aga peab ju rõõmus olema. Suure osa elust elasin tingimustes, kus vaimne surve ja omaenda rahva vabaduse puudus kogu aeg painas ja siis ka veel olin rõõmus oma elus. Sest oli palju rõõmsaid asju. Miks ma siis nüüd peaksin kurb olema, kui see vabadus, vabadus olla ja mõtelda ja rääkida on olemas?"
Aastal 1975 pärjati Tarand Eesti NSV Ajakirjanike liidu aastapreemiaga, aastal 1997 sai ta Eesti ajakirjanike liidu preemia kauni eesti keele eest. 2004. aastal tunnustati teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga, 2008. aastal raamatu "Ajapildi sees" Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemiaga. Viimane anti talle oma venna Juhani lapsepõlve ausa ja siira kujutamise eest selges eesti keeles ja ajapildi sees. 2012. aastal sai tarand Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna.
Kommentaarid