Belgia kuninga sohitütar võitles endale välja tiitlid ja päranduse (3)

Kes on Delphine Boëli (52) isa – see küsimus on Belgia ajakirjandust erutanud 1990. aastate lõpust saadik. 1997 kirjutas Belgia nädalaleht Scheldt, et multimeediakunstnik on kuningas Albert II abieluväline tütar. Kaks aastat hiljem ilmus kuninga abikaasa, Itaalia päritolu kuninganna Paola biograafia, kus väideti, et kuningal oli pikk salasuhe Delphine'i ema, paruness Sybille de Selys Longchampsiga.

Raamat kinnitas sama, mis Scheldt:  Delphine on kolme ametliku võsukesega monarhi abieluväline järeltulija. Armulugu lõppenud alles 1976. aastal, kui Albert otsustas naasta seadusliku naise juurde.

Loobumine troonist avas kohtutee

Kuningliku armuloo ajal aadlisoost töösturi Jacques Boëliga abielus olnud paruness on rääkinud, et pidas end viljatuks ning seetõttu ei kasutanud tema ja kuningas oma salasuhte ajal rasestumisvastaseid vahendeid. Ootamatult sündinud tütresse olevat Albert II suhtunud soojalt – Delphine oli ju ikkagi nende armu vili.

Delphine mäletab isa oma lapsepõlvest väga hästi – ta kutsus papat papillon'iks ehk liblikaks. Tema sõnul kestis ema suhe printsiga lausa 18 aastat, 1966–1984. Kuningas Albert II ei kinnitanud sohitütre olemasolu, kuid tunnistas 1999. aasta jõulupöördumises, et tema abielu elas 30 aastat tagasi üle kriisi.

Kui Albert II loobus 2013. aastal troonist poeg Philippe'i kasuks, jäi ta ilma kohtuimmuniteedist. Nüüd koitis Delphine'ile võimalus tõde viimaks ometi jalule seada.

DNA analüüs näitas, et Jacques Boël, kellega Delphine üles kasvas, pole tema bioloogiline isa. Mullu sügisel andis Belgia kohus DNA-eksperdile korralduse võrrelda Delphine'i DNAd trooni üle andnud kuninga omaga. Albert II puikles algul vastu ning nõustus süljeproovi andma alles siis, kui kohus ähvardas teda trahvida iga keeldutud päeva eest 5000 euroga. Jaanuaris kuulutati ajakirjandusele: vana kuningas on tõesti Delphine'i isa.

Õigus saada osa pärandist 

Kuid Delphine ei kavatsenud leppida üksnes oma isa isiku kindlakstegemisega, vaid asus võitlusse ka kuninglike tiitlite ja päranduse nimel. Nüüd otsustas kohus – kuningas Albert II tahte vastaselt –, et Delphine Boëlil on õigus kasutada tiitleid Tema Kuninglik Kõrgus ja printsess. Boël ja tema kaks last saavad nüüd kanda ka kuninga perekonnanime Saxe-Cobourg.

Pärast Alberti surma on Delphine'il õigus saada koos kuninga ülejäänud lastega – prints Laurent'i, printsess Astridi ja praeguse kuninga Philippe'iga – osa pärandist. Riigikassast ei hakka Delphine elatist saama, kuid Albert peab maksma ligi 3,4 miljonit eurot oma sohitütre kohtukulude katteks.

Boëli advokaat ütles reporteritele, et on kohtu otsuse üle väga rõõmus. „Kohtuvõit ei saa eales isaarmastust asendada, kuid pakub õiglustunnet,“ vahendab Marc Uyttendaele'i sõnu BBC News.