Kerli Dello alustas videoblogi: ka naine võib murutrimmeril jõhvi vahetada või mööblit restaureerida!

Videotes näitabki Kerli, kuidas erinevaid majapidamistöid teha. "Maja juures on alati toimetamist. Eks kuidagi ole tekkinud nii, et on meeste- ja naistetööd. Tegelikult saavad ka mehed käpiku kudumisega hakkama või naised ketassaega vajaliku toimetatud, vaja on lihtsalt julgust ja ülbust, et pihta hakata. Seal näitangi julgust erinevaid asju teha," sõnab ta. 

"Kindlasti ei tunne ma õigeid termineid, nimetan mõnda tööriista "selleks" või "junniks", ei ole õiget turvavarustust, aga see ongi päris elu. Ei mingit telegrimmi ega tohutuid videoefekte. Videos kajastub päriselu: näitan, kuidas teen puutööd, silikoonin või muru niidan. Talvel on plaanis mõned siseehitustööd, mis on tore äratundmisrõõm vaatajale. Paljude asjadega saab ise kodus hakkama," arvab Dello. 

"Ma kindlasti ei kvalifitseeru suunamudijaks, sest ei ole kindel, et sellega jätkusuutlik olen ja ei ehita ju iga nädal. Lihtsalt endal on tore neid asju teha ja miks mitte näidata teistelegi. Julgustuseks või nii. Eks minust ole arvatud, et olen eluvõõras, istun ainult raamatukogus ja tööd tehes oskan vaid maha lugeda. Aga päriselt nii ei ole," lisab Kerli. 

Isetegemine on puhas rõõm

Videoblogi sai pealkirja "Naistelt naistele meeste asjadest". Kerli tunneb, et pealkiri on küll pikk ja lohisev, aga sellega on kõik öeldud. "Üks naine teeb asju, mida peetakse meeste töödeks. Videotes on näha, kuidas lumivalged riided ei määrdu mingi töö käigus, küüned püsivad kenad ja terved. Toon ühes videos näite, miks on vaja puidust esemeid restaureerides kogu vana värv ja lakk maha saada. Sellepärast, et nagu juuste värvimisega, kui ei tea, mis sinna alla pandud on, ei pruugi saada soovitud tulemust. Püüan naistele seletada väga lihtsaks töid, mille tegemises pole nad varem kindlad olnud," selgitab ta. 

Isetegemise ja ehitustööde vastu tekkis Kerlil huvi vajaduspõhiselt. "Mulle meeldib ise asju teha, ma pole abipaluja tüüp. Tohutult meeldib teha asju, millel saab kohe tulemust näha – mida kauem, seda parem. Tavaliselt midagi ehitades see ju nii on. Miks mulle meeldib ka lund rookida ja lehti riisuda, pesu triikida? Just seepärast, et tulemus on kohe näha ja see teeb enesetunde heaks. Kui praegu jalutan oma õuel ja möödun asjadest, mille olen ise valmis meisterdanud, tuleb naeratus näole. Mis siis, et märkan ka vigu. Vigu tehes õpidki ja kui silma ei riiva, las olla," räägib ta. 

"Teleoperaator pole ma kunagi olnud. Praegu panen lihtsalt telefoni kännule ja vajutan salvestama. See muidugi pärsib tööprotsessi, sest kaameranurki tuleb muuta, video jaoks asju uuesti teha, aga olen selle endale ülesandeks seadnud ja nii teengi. See ei ole mu põhitöö, mille tegemata jätmisel võiksin riielda saada või töötasust ilma jääda. Midagi sellist ei ole, see on puhas rõõm. Võib-olla on endal paarikümne aasta pärast tore neid videoid vaadata," räägib Kerli.

Juutuuberit ei saa

Tagasiside on Kerli sõnul olnud väga positiivne. "Üks proua palus, et näitaksin kuidas vahetada murutrimmeril jõhvi, teine palus videot vana laua renoveerimisest. On kirjutatud kümneid kirju sellest, et mingit tööd pole juletud või osatud ette võtta, aga pärast minu video vaatamist kõik muutus. Ja see ongi põhjus, miks seda teen! Mina ei oskaks pidada videopäevikut oma igapäevaelust, midagi laigimagnetlikku selles lihtsalt ei toimu. Aga, kui suudan kedagi veidi inspireerida, siis sellel on mõte mu jaoks," rõõmustab ta.  

Kerli on kindel, et jääb ainult ehitusteemade ja isetegemise juurde. “See on tänaseks kujunenud kaubamärk ja selle juurde ma jään. Kui ammendub, siis ammendub ja asi saab läbi. Minust ei saa kunagi juutuuberit. Olen lihtsalt need videod pannud keskkondadesse, millele on ligipääs. Raha teenimine ei ole selle projekti eesmärk ja ma ei tööta selle nimel, et asi muutuks,” ütleb ta.