Asi polnud ju kunstis vaid kunstis kui hobis mis krahmab järjest suuremaid ampse maksumaksja taskust. Meelelahutuse finantseerimine riigikassast on viimase 20.a võtnud kolosaalsed mõõtmed.
Asi on selles, et meil ei mõisteta kunsti kui maailmamõistmise viisi, vaid taandatakse see hobi tasemele. Kunst kui hobi on tore asi, ja see nagu teised hobid on inimeste eraasi. Kuid riikliku tähtsusega asi on haridus, sealhulgas ka kunstiharidus, mis on meil ilmselgelt puudulik. Muuseume ongi vaja selleks, et saaks inimestele anda kunstiharidust. Koolid peaksid käima kohustuslikus kunstiõppes muuseumides, samuti võiksid asutused teha osa personalikoolitusest nö loovuskoolitusena muuseumides, selle asemel, et mingid isehakanud motivatsioonikõnelejad inimesi hullutaksid.
Pilti ,maali ,kunsti ei pea seletama udujutuga.
Sellised inimesed kuuluvad nõidade ja horoskoopide kummardajate hulka. Te võite igal õhtul üksteisele hookuspookusi paberile panna ja üllatuda aga tehke seda oma raha eest.
Huvitav ja vajalik artikkel, sest Eestis on kunstiharidusega väga kehvad lood. Kui Pärnu linnapeakandidaat suudaks selle artikli läbi lugeda, oleks tal väike sammuke kunstihariduse puudujääkide täitmiseks tehtud.
KOMMENTAARID (8)