ÕL VIDEO | 30AASTASELT KITARRIVIRTUOOSIKS: käed ei paindu, sõrmed valutavad ja liiguvad aegluubis

„Issand, tahaks ka osata kitarri mängida!“ olen ma oma elus korduvalt mõelnud, vaadates laval või lõkke ääres kedagi seda tinistamas. Ja mitte midagi selleks ette võtnud. Et eriolukorra ajal oli kodus vaba aega maa ja ilm, mõtlesin tükk aega, et võiks omale mingi hobi tekitada. No okei, mul oli muidu ka hobi, aga rahvatantsutrenne, nagu ka sadu muid treeninguid, eriolukorra ajal ju ei toimunud. 

Ühel hetkel hakkas Jalmar Vabarna Instagrami vahendusel kitarritunde andma, mida ma aeg-ajalt huvi pärast ka vaatasin. Ja sain kohe aru, et need on mõeldud siiski inimestele, kes pilliga midagi teha oskavad. Ja noh, kitarri mul ju ka polnud. Kui ta ühel hetkel aga teatas, et teeb online-kitarrikooli, oli asi selge – kuskilt tuleb sebida pill ja härjal sarvist haarata. 

Otsustame Jalmariga, et proovime sügiseni ja vaatame, mis saab – äkki võtan selleks ajaks juba tema koha mõnes bändis ülegi (nali, jah, pärast esimest tundi saan aru, et ma ei saa ilmselt kitarrimängu isegi aastaks 2050 selgeks). Pean tunnistama, et enne seda kui pilli päriselt kätte võtsin, olin ma küll bravuurikas – kui raske see ikka olla saab? Eeehhh... jahhh.... käsi, mis kitarri kaelal koha sisse võtnud, on juba esimeses tunnis juba minutiga krampis, sõrmeotsad omandavad umbes sama kiirelt punase värvi ja saavad külge kitarrikeelte tekitatud sügavad triibud. Valus on ka. Minu esimesi katsetusi vaata SIIT.