Dale CarnegieFoto: Helios
Inimesed
25. september 2020, 18:00

„PUUDUTA MIND“ | Lõpeta muretsemine ja hakka elama!

Kui kaotame ühel päeval töö või paiskab mõni keeruline olukord meie elu segi, on üks põhilisi oskusi muuta oma suhtumist. Ja kuigi tundeid hetkega muuta me enamasti ei suuda, oleme võimelised kohe muutma oma tegusid. Muutes tegusid, muudame vältimatult ka tundeid. Tuntud stressikoolituste läbiviija ja paljude eneseabi raamatute autor Dale Carnegie räägib oma viimases raamatus “Lõpeta muretsemine ja hakka elama” soovitustest, kuidas igapäevaeluga toime tulla ning lõpetada muretsemine.

Meie taga on pea igavesti kestnud minevik ja ees piirideta kaugustesse ulatuv tulevik

Dale Carnegie kirjutab, et me ei saa elada kummaski neist igavikest, isegi mitte sekundi murdosaks. Üritades seda teha, kahjustame nii oma keha kui mõistust. Seega on hea mõte olla rahul selle ajaga, milles meil on võimalik elada: praegust hetkest õhtuse magamaminekuni. “Mõistame tihti liiga hilja, et elu koosneb kangast, mis on kootud meie tundidest ja päevadest,” kirjutab ta oma raamatus “Lõpeta muretsemine ja hakka elama”.

Enamus inimesi elabki nii, et heietab mälestusi moosist, mida sõi eile, ja muretseb moosi pärast, mida hakkab sööma homme, selle asemel et kohe praegu saia peale paksult moosi määrida. Tema sõnul meie kõige väärtuslikum varandus on praegune hetk. See on ainus varandus, mis on meil kindlalt olemas.

Kui muretseme, hüppavad mõtted peas ringi ja kaotame võime otsustada

“Kui aga sunnime end otsa vaatama halvimale, mis võib juhtuda, ja sellega mõttes lepime, saame oma hägustest ja ebamäärastest hirmudest lahti ning viime ennast olekusse, kus oleme võimelised probleemile keskenduma,” kirjutab Carnegie. “Kui oleme halvimaga leppinud, pole meil enam midagi kaotada ja see tähendab automaatselt seda, et meil on kõik võita!”

Hirm paneb muretsema. Muretsemine tekitab pingeid ja teeb närviliseks, mõjudes ka närvirakkudele kõhus ning muutes lõpuks isegi maomahlade koostise ebanormaalseks, mis viib tihti maohaavade tekkeni.

“Ängi tundev ja muretsev inimene, kes ei suuda enam liiga karmi reaalsust taluda, katkestab kontakti end ümbritseva keskkonnaga ja põgeneb selle eest väljamõeldud maailma, leides sellisel viisil „lahenduse” ka oma probleemidele,” kirjutab ta. “Muretsemine võib isegi kõige vastupidavama inimese haigeks teha. Vähe on asju, mis võiksid naise välimust nii kiiresti rikkuda, nagu seda teeb muretsemine.”

Optimistlik hoiak aitab kehal haigustega võidelda

„Need kes ei tea, kuidas murega hakkama saada, surevad noorelt,” kirjutab Carnegie. “Kõige paremad lõdvestajad on terve usk enesesse, hea uni, muusika ja naer. Uskuge endasse ja õppige välja magama. Kuulake head muusikat, vaadake elu lõbusa külje pealt ning tervis ja õnn on alati teiega.”

Tema sõnul peame probleeme lahendades emotsioonid oma mõtetest eemal hoidma. Kui muretseme oleme oma emotsioonide kütkes. “Ärge peatuge selleks, et viimasel hetkel ümber mõelda. Ärge hakake kõhklema, muretsema ja kõike uuesti läbi mõtlema. Ärge kahelge endas, sest nii tekivad uued kahtlused. Ärge vaadake üle õla tagasi,” soovitab ta.

Me ei saa olla elevil ja entusiastlikud ning samal ajal murest vaevatud. Ühte laadi emotsioon surub teistsuguse välja. Veel soovitab ta olla tegevuses. Muretseja peab end tegevusse matma või muidu meeleheide hukutab ta.

“Kas pole nii, et saame hakkama küll elu suurimate tormide, lumelaviinide ja pikselöökidega, kuid laseme lõpuks oma südame ära süüa pisikestel murepõrnikatel – putukatel, keda saaks puruks litsuda ühe näpuvajutusega,” toob ta välja. “Ärgem laskem end ärritada väikestel asjadel, mille võime vabalt unustada. Pidage meeles: elu on selleks liiga lühike, et olla väiklane.”