Foto: PantherMedia/Scanpix
Eesti
25. september 2020, 00:15

Tõnis Erilaiu lehesaba | Kuidas Tallinnas Soomele kuningat kaubeldi

Tallinna sadamas heitis 25. septembril 1918 otsad jahtlaev Eläköön, millelt maha astunud Soome riigihoidja Pehr Evind Svinhufvud koos senaatorite Otto Stenrothi ja Onni Talasega kähku Harju uulitsale Kuld Lõvi võõrastemajja sõitis.  

Seal ootasid nad Saksa keisri Wilhelmi õemeest Hesseni printsi Friedrich Karli, mais 50aastaseks saanud meest. Printsi mõeldi Soome kuningaks valida, kuid kriitikatule all kõhklev Friedrich Karl arvas, et esiti võiks ta ju ajutise riigihoidjana ametit proovida, kuni asjad selguvad.

Kolm soomlast tulid teda ümber veenma. Võõrastemajas kokku saades ütles Friedrich Karl esimese asjana, et uuris Tallinna sõites rongiaknast teraselt ümbritsevat maastikku ja on nüüd kindlalt vastu igasugusele Eesti-Soome unioonile, et mitte takistada siinsetel sakslastel Balti hertsogiriiki luua. Hiljem rääkis ta hertsogiriigist ohvitseride kasiinos peetud banketil ka parunite Dellingshauseni ja Schillingiga. Pidas neid seltskondlikult lihvituiks, aga kõrgiks, mis ei seganud siiski nende soosimist.

Svinhufvud rääkis Hesseni printsi ära. Too jäi nõusse asuma Kaarle I nime all Soome troonile, kuhu Eduskund ta ka üksmeelselt valis – Soome ja Karjala kuningas, Ahvenamaa hertsog, Lapimaa suurvürst jne. Detsembris pani Kaarle I ometi ameti maha. Sõja kaotanud Saksamaal kukkus keisrivõim ja Wilhelmi lähedaste väärtus oli edaspidi null.