Vasakult: Siim Sõmer (flööt), Alden Mayfield (kitarr, vokaal), Karl Valkna (trumm), Villem Suits (klaver, vokaal), Vidrik Toom Tabas (bass)Foto: Erakogu
Noortebänd
6. oktoober 2020, 10:00

Noortebändi poolfinalist The Crosslegs: oleme juba mitu aastat unistanud täispika albumi lindistamisest

Sügisel toimub taas Noortebändi konkurss, kus noored muusikud saavad end avalikkusele tutvustada ja proovile panna. Toome teieni intervjuud tänavuste poolfinalistidega.

Tutvustage oma kooslust – kes sinna kuuluvad ja mis on nende panus bändi

Oleme Tartust pärit poisid. Koosseis oli algul trio, mis on nüüd kasvanud viiepealiseks: Alden Mayfield, Villem Suits, Siim Sõmer, Vidrik Toom Tabas ja Karl Valkna.

Alden Mayfield on kitarrist, laulja ja üleüldine organisaator. Ta kirjutab ka lüürikat ja abistab lugude kompositsioonidega.

Villem Suits on klaverimängija, laulja ja loominguline powerhouse. Ta kirjutab lüürikat ja enamus meie lugude meloodiaid.

Siim Sõmer on flöödimees. Ta on alati heas meeleolus ja hoiab bändi moraali kõrgel ka kõige stressirikkamates olukordades.

Vidrik Toom Tabas (bass) ja Karl Valknaga (trumm) on meie uuemad liikmed, kes on bändi ilmet jõuliselt värskendanud. Kõikidel liikmetel on rasvane panus meie resultaadi väljanägemisele ja helipildile.

Kui kaua bänd juba tegutsenud on? Mis teid varasemalt sidus või kuidas üksteist leidsite?

Varasemalt sidus meid juhendajaga pärimusansambel, kust me ka võrsunud oleme. Kuna liikmete huvi oli aga koosseisu suhtes poolik ja hooletu, vajus see ajaga soiku. Jäi suur soov teha südameasja, seega fragment pillimehi endisest ansamblist otsustas teha bändi omapäi ja tõsisemalt. Me alustasime ansambel The Crosslegsi 2016. aasta sügisel esialgselt triona, kuhu kuulusid Alden, Villem ja Siim. Hiljem ühinesid Vidrik ja Karl.

Kirjeldage oma loomingut – mis žanri end liigitaksite, millest lood räägivad ja kes on teie suurimad eeskujud/mõjutajad?

Kirjeldaksime oma muusikat kui kerge iiri trad maiguga modernne folk-rokk. Oleme siiani käsitlenud oma loomingus üldjoontes selliseid teemasid nagu aeg ja selle kulg, armastus, vendlus, pahelisus, lootus. Suurimad eeskujud on Johnny Flynn, The Lumineers, Shakey Graves ja iiri folkmuusika.

Millega te igapäevaelus tegelete?

Alden õpib EMTA lavakunstikoolis näitleja erialal. Villem õpib Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis. Siim õpib Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis jazz-flöödi erialal. Vidrik õpib Tartu ülikoolis informaatika erialal ja Heino Elleri nimelises Tartu muusikakooli rütmimuusika osakonnas basskitarri erialal. Karl õpib Heino Elleri nimelises Tartu muusikakoolis rütmimuusika osakonnas trummi erialal ja Tartu ülikoolis saksa keelt.

Mis on teie esimesed mälestused seoses muusikaga?

Alden – kui olin kahene ja mu ema laulis mulle unelaulu

Vidrik – arvatavasti esimestel eluaastatel isa peale pandud erinev traditsiooniline maailmamuusika, mida perega söögilauas istudes või lihtsalt õhtuti kuulasime

Karl – perekonnas oli palju muusikat. Ega konkreetselt esimest mälestust ei tulegi pähe.

Siim – mäletan, kuidas isa tegi kodus proovi ja istusin ägedate pillimeestega samas toas ning kuulasin iiri muusikat

Villem – lapseeas kostus isa flöödimäng.

Kui vanalt ise muusikaga tegelema hakkasite?

Vidrik – muidugi juba lasteaias laul ja plokkflööt, kuid päriselt muusikakooli läksin kuueaastaselt viiulit õppima.

Alden – samuti juba lasteaias laul ja plokkflööt. Kitarri hakkasin 12aastaselt ise õppima ja olen terve elu eri koorides laulnud.

Siim - alustasin 10aastaselt plokkflöödi erialal ning 12aastasest saadik olen mänginud ristflööti.

Villem – algklassides pandi mind eraõpetajaga klaveritundi, kus ma vahelduva eduga kulgesin. Reaalne huvi asja vastu sündis mõned aastad hiljem.

Karl – olen muusikat õppides olnud läbi ja lõhki iseõppija. Kolmeaastaselt sain esimese paari trummipulki. Siis hakkas teekond muusikamaailma. Tekkisid rütmid, hiljem tuli haridus, tunnetus, maailmavaade ja eeskujud.

Kuhu te oma muusikaga jõuda soovite?

Esialgu tahaks bändi nime Eesti muusikamaastikul teatavaks teha. Oleme juba mitu aastat unistanud täispika albumi lindistamisest, nähtavasti saab see ka millalgi teoks. Kui festareid silmas pidada, siis Intsikurmu ja Viljandi folk oleksid mokkamööda, kuhu lavale meeldiks juhtuda. Aga, kui nüüd hästi suurelt unistada, siis tahaks olla tuuritav bänd. Mine tea, teha üks Euroopa tiir aja jooksul…

Miks on teie meelest Noortebändil osalemine noortele ja alustavatele muusikutele oluline?

See on suurepärane viis, kuidas endast ja oma loomingust Eesti muusikamaastikul märku anda. Kuna üritus on nii suur, siis selle kaudu on kindlasti võimalik saada uusi tutvusi ja koostööpartnereid. Meediakajastus oleks suureks abiks paljudele alustajatele, kellel on raske ennast laiahaardelisele publikule teatavaks teha. Ja loomulikult ka kogemus laval esineda ja töötada professionaalse tehnikameeskonna keskmes. 

Mis võiks teile konkursil võidu tuua ehk mis on see, mis teid teistest poolfinalistidest eristab?

Me usume, et meie muusika on väga omapärase helipildiga ja pakume midagi täiesti uut. Meil on toredad, kuid täiesti erinevad tüübid, kes loovad koos erakordse atmosfääri.