Sk!veFoto: Erakogu
Terttu Jazepov 12. oktoober 2020 10:00
Sügisel toimub taas Noortebändi konkurss, kus noored muusikud saavad end avalikkusele tutvustada ja proovile panna. Toome teieni intervjuud tänavuste poolfinalistidega.

Tutvustage oma kooslust – kes sinna kuuluvad ja mis on nende panus bändi?

SK!VE on üks lahedatest kujudest koosnev bänd. Meie muusikat võib iseloomustada nii, et kui te olete kunagi joonud segumahla, siis meie muusika on just täpselt sama hea maitsega.

Bändi kuuluvad kolm liiget: Alex (kitarr), Kristjan (vokaal) ja Erik (trummid). Kindlasti on igaühe panus bändi väga tähtis ja ilmselt see, et tahame teha muusikat sajaga, annabki meie bändile lisaväärtuse. 

Noortebändil osaleme juba teist aastat järjest. Eelmisel aastal jõudsime ka finaali, kuhu pääsesime rahvahääletuse toel, mis oli meile suureks motivaatoriks. Peavõitu ei tulnud, aga saime kõige mahlasemad eriauhinnad – Õhtulehe lugejate lemmik ja esinemiskutse Augustibluusile.

Kui kaua bänd juba tegutsenud on? Mis teid varasemalt sidus või kuidas üksteist leidsite?

Me oleme tegutsenud umbes kaks aastat. Alex küsis Kristjanilt, kas ta laulda tahab ja Kristjan vastas jah. Nii see imeline hetk kulges.

Kirjeldage oma loomingut – mis žanri end liigitaksite, millest lood räägivad ja kes on teie suurimad eeskujud?

Meie stiili võib liigitada alternatiivse roki alla. Sõna otseses mõttes, sest kategooriaid on palju. Pungist kantrini. Põhiline on siiski rokk ja peame ennast rokkbändiks. Eeskujusid on raske nimetada, sest neid on palju. Igaüks meist on palju erinevat muusikat kuulanud ja ma usun, et iga bänd/stiil on midagi juurde andnud.

Millega te igapäevaelus tegelete?

Kristjan tegeleb ürituste korraldamise ja bändide-artistide helindamisega.

Alex õpib gümnaasiumis ja kooli kõrvalt töötab Circle-K teenindusjaamas, kus teenib muusikuelu kõrvalt kabanosse tehes elatist.

Mis on teie esimesed mälestused seoses muusikaga?

Kristjani esimene mälestus muusikaga rändab ajas tagasi 1999. aastasse, kui ta kuulis titena autoraadiost Prodigy lugu „Firestarter“ ja elavalt näppu kaasa viskas.

Alexi esimene mälestus on ajast, kui ta oli seitsmeaastane ja sai endale esimese elektrilise kidra. Ta lasi makist Metallicat, möllas kaasa ja kujutas ette, et oli suurel laval tuhandete inimeste ees.

Kui vanalt te muusikaga tegelema hakkasite?

Esimest korda võttis Kristjan kitarri kätte Red Hot Chilli Peppersi kitarristi John Frusciante eeskujul umbes 12aastaselt. Lauluhääle avastas ta alles gümnaasiumi ajal muusikalides osaledes.

Alex hakkas päriselt muusikaga tegelema, kui oli 10- või 11aastane, siis läks ta esimest korda klaveritundi ja sealt edasi tulid juba kitarriõpingud.

Kuhu te oma kooslusega jõuda soovite?

Tulevikus võiksime elada tuurielu, mängides suurele rahvahulgale ja jagada inimestega muusikat, mis meil südamest anda on. Kindlatest festivalidest on kindlasti üks Lollapalooza, kuhu me hirmsasti jõuda tahaks. Plaadilepingutesse veel, pea ees, ei hüppaks.

Miks on teie meelest Noortebändil osalemine noortele ja alustavatele muusikutele oluline?

Noortebänd on Eesti üks paremaid hüppelaudu noortele alustavatele muusikutele. Ürituse mastaapsus ja meediakajastus annavad igale osalejale hea tõuke. Noortebänd andis meile eelmisel aastal hea kogemuse meediaga suhtlemisel. Saime näiteks oma intervjuu andmise oskusi lihvida. Noortebänd on justkui kool, kus sa pidevalt arened, et jõuda eneseteostuseni.

Mis võiks teile konkursil võidu tuua ehk mis teid teistest poolfinalistidest eristab?

Oleme laval elavad. Haarame publikut oma lavalise vabadusega ja energiaga.