Noortebändi finalist Echolove: meie muusika tuleb südamepõhjast ja on läbinisti aus

Tutvustage end – kes olete ja kust tulete?

Meie ametlikku koosseisu kuuluvad Georg Orover, Martin Mitt ja Madis Viksi. Georg vastutab bändi loomingu eest ehk kirjutab kogu muusika, laulab ja mängib kitarri. Martin mängib bändis löökpille, kirjutab aeg-ajalt lüürikat ja aitab lugusid arranžeerida. Madis mängib basskitarri (küll aga asendab teda Noortebändi ajal üks teine andekas noorhärra).

Kui kaua bänd juba tegutsenud on? Mis teid varasemalt sidus või kuidas üksteist leidsite?

Bänd on tegutsenud paar aastat, kuid oleme keskendunud peamiselt muusika kirjutamisele. Avalikkuse ees on tehtud vaid mõningad etteasted. Georg ja Martin on olnud eluaegsed sõbrad, kes on koos musitseerinud väga pikka aega. See kõik ongi välja kujunenud praeguseks bändiks.

Oleme Noortebändil osalenud mitu korda, 2016. aastal jõudsime ka finaali, küll aga hoopis teise koosseisuga.

Kirjeldage oma loomingut – mis žanri end liigitaksite, millest lood räägivad ja kes on teie suurimad eeskujud/mõjutajad?

Üldiselt ei soovi me ennast ühe kindla žanriga end piiritleda, me kuulame ise tohutult palju erinevat muusikat ja teadlikult või alateadlikult see kõik mõjutab meid. Kuid eks mõned tähtsamad eeskujud on meil olnud juba lapsest saadik või ka hiljuti tekkinud. Georgi on suuresti mõjutanud klassikaline rokk ning Martini lemmikuid võib leida näiteks brit-popi ajastust.

Lood räägivad elust enesest, meie kogemustest ja rõõmsatest, kurbadest, põnevatest ja dramaatilistest läbielamistest.

Millega te igapäevaelus tegelete?

Eks ikka muusikaga. Georg õpib veel Otsa koolis ja Martin on kohe lõpetamas bakalaureuseõpet Tallinna ülikoolis. Tegelikult on igapäevategevusi palju ja erinevaid, kuid kui see kõik kokku tuua, siis võikski öelda, et me tegeleme sellega, mis meile meeldib ja naudingut pakub. See võib olla ka lihtsalt metsas jalutamine.

Mis on teie esimesed mälestused seoses muusikaga?

Martin mäletab hästi, kuidas tema isa lasi talle Deep Purple’it ja muid ägedaid 70ndate rokkbände ning sealt see muusikapisik talle külge hakkaski.

Kui vanalt te muusikaga tegelema hakkasite?

Me olime siis umbes seitsme- või kaheksa-aastased. Martin hakkas kodus patju ja muid esemeid taguma, et trummimängu imiteerida, sealt edasi käis eri huviringides ja lõpuks leidis tee bändide maailma.

Georg kõneleb oma mälestusest järgnevalt: „Vaatasin umbes seitsme-aastaselt Matrixit ja mulle haigelt meeldis see film. Filmi lõpus hakkas mängima Rage Against the Machine’i lugu ja ma kargasin toas ringi.“ Pärast seda õppis Georg natuke muusikakoolis, kuid peamiselt on ta õppinud ja harjutanud kitarri ise.

Kuhu te oma bändiga jõuda soovite?

Me otseselt mingeid piire ei sea. Tahame olla maailma parim bänd.

Miks on teie meelest Noortebändil osalemine noortele ja alustavatele muusikutele oluline?

Noortebänd annab hea võimaluse muusikule jõuda laiema avalikkuseni ja see on oluline igale artistile, kes vähegi tahab, et tema loomingut kuuldakse. Lisaks on võimalik võita muid olulisi auhindu, saada uusi esinemisi jpm.

Mis võiks teile konkursil võidu tuua ehk mis on see, mis teid teistest poolfinalistidest eristab?

Meie karisma ja looming. Oleme laval täielikult meie ise ja muusika, mida me teeme, tuleb südamepõhjast ning on läbinisti aus.