KAS OLED OSTNUD? Poelettidel on vabalt müügil vähkitekitav aine!

Sellest on möödas viis aastat ja võiks arvata, et sedavõrd olulise teate edastamine lugupeetud institutsiooni poolt on vähendanud glüfosaadi kasutamist põllumajanduses, aga läinud on vastupidi. Eesti Statistikaameti andmetel suurenes 2019. aastal taimekaitsevahendite müük võrreldes eelneva aastaga 17 protsenti, suurima osa moodustasid umbrohutõrjevahendid, mille kõige levinum toimeaine on aga glüfosaat. Üks tuntumaid glüfosaadipõhiseid umbrohutõrjevahendeid on Roundup, mida võib osta igast kauplusest. “Meil peab olema see valikus, sest klientuur on täiesti olemas. Roundupi küsivad peamiselt vanaemad inimesed, kes on seda aastakümneid harjunud kasutama,” ütleb Hansaplanti ostujuht Mariana Hallikas. 

Maailmas on ligi kolmkümmend firmat, kus toodetakse glüfosaati. Probleem on ka Eestis tugev – 80 protsendil on põllumaade mullast võetud proovidest leitud glüfosaadi jääke. Roundup on ohtlik lisaks ka loomadele. “On tõestatud, et see on mesilastele ohtlik. Kui te õitsvatele taimedele seda pritsite, ei sure taim kohe ära, aga võtab selle aktiivaine sisse ja muutub üleni mürgiseks, sisaldades nii glüfosaati kui selle lisaprodukte. Mesilased võivad selle läbi surra,” ütleb Maaülikooli taimekaitse vanemteadur Eve Veromann. 

“Glüfosaat on enim uuritud keemiline ühend maailmas. Iga asja mürgisus on sõltuv tema kogusest ja kontsentratsioonist. Kui kõiki reegleid silmas pidada ehk kuidas ja millal midagi kasutada, võib öelda, et see on kasutajale ohutu. Kõik on väga rangelt reglementeeritud ja analüüsitud,” sõnab Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas. “Kui leitakse Roundupi jäägid maisi sees, peab inimene 86 tonni maisi ära sööma, et saada surmav Roundupi doos. Pole mõeldav, et jõuaks selle koguse ära süüa.”

Põllumees Olav Kreen lisab, et ka kõik ainete kogused on mõõdetud. “Iga aine kasutamisel on oluline, millises kasvufaasis on taim, vastavalt sellele valitakse õige mürk ja kogus,” selgitab ta. 

Mahetalunik Margus Lille on veendunud, et et taimekaitsevahendite kahjuks räägib juba see, kuidas neid järjest ära keelatakse. “Igal aastal keelatakse uusi aineid ära. Roundup on enim kasutatud vahend ja nüüd tuleb välja, et pole see nii ohutu midagi ja on päris ohtlik. Samamoodi oli insektitsiid hästi levinud efektiivne mürk, mis lõpuks ära keelati, kuna see oli lindudele ohtlik. Aine, mis täna on meie jaoks ohutu ja kasulik, on homme võib-olla mürgine ja teeb hirmsasti kurja. Pealegi on muld elus organism, kes peaks ise toimetama,” arvab ta. 

Mitmed Euroopa riigid, näiteks Prantsusmaa ja Belgia, on glüfosaadil põhinevad taimekaitsevahendid jaemüügist kõrvaldanud, Eestis saab praegu iga kodanik oma põllulapile laotada kõiki jaemüügiluba omavaid taimekaitsevahendeid. Mil viisil ja millises koguses, selle kontrollimine on peaaegu võimatu.

"Laser" on eetris esmaspäeviti kell 20.00 TV3s.