Pilt on illustreerivFoto: STANISLAV MOSHKOV
Tele
16. september 2020, 16:17

Kelmid petavad Eestis välistudengeid väljamõeldud üürikorteritega

ETV saates "Pealtnägija" selgub, et petised üürivad Eestis välisüliõpilastele väljamõeldud kortereid, kasutades fabritseeritud identiteete, aadresse ja muid jänesehaake. Politsei on nende vastu pea võimetu ja saab kutsuda vaid valvsusele, sest skeem ületab riigipiire mitmes suunas.

"Kõik oli väga hästi. Näitasin leitud korteri pilte juba perele ja sõpradele. Olin õnnelik ega osanud ettegi kujutada, mis edasi juhtub," meenutas Prantsusmaalt Tallinna vahetusüliõpilaseks tulnud Manon Caplier.

Bangladeshist pärit Ibrahim Aum, rääkis, et sai korteri omanikult e-kirja, milles jagati infot ja pilte korterist. "Ta ütles, et pole Tallinnas, sest teeb mingit uurimistööd. Aga et tuleb nelja, viie päeva pärast tagasi, et tuleb varsti tagasi," sõnas Ibrahim.

Prantslanna Manon ja Bangladeshist pärit Ibrahim on vaid kaks näidet Eestisse õppima saabunud välismaalastest, kes langesid üüripettuse ohvriks.

Uus Maa Kadrioru büroo juht ja kutseline maakler Margit Sild tunnistas, et skeem pole uus: "Paraku seda juhtub. Igal aktiivsel üürihooajal on mingid juhtumid kõlanud. Olen isegi kuulnud juhtumist, kus Eesti tudeng läks Soome Erasmuse programmi kaudu ja langes samasuguse skeemi ohvriks. Seal taga oli rahvusvaheline kurjategijate võrgustik."

20aastane Manon kavatseb sooritada juuraõpingute kolmanda kursuse Tallinna Tehnikaülikoolis ja asus Eesti pealinnas üüripinda otsima juunis ehk veel siis, kui ta viibis Prantsusmaa kodulinnas, Lille'is.

30aastane Ibrahim elab juba kolmandat aastat Eestis ja kaitses kevadel Tartu Ülikoolis magistrikraadi. Et tema abikaasa pidi septembrist asuma magistriõppesse Tallinna Ülikoolis, hakkas pere augustis otsima uut üürikodu. Nii Manon kui Ibrahim postitasid korterisoovi muu hulgas haridusprogrammi Erasmus avalikku Facebooki gruppi.

Manon rääkis, et esmalt sai ta teate neiult, kes ütles, et teab Tallinnas korteriomanikku, kelle korter võiks talle huvi pakkuda. "Ta andis mulle ühe e-posti aadressi ja hakkasin sellelt vastanud mehega kirjalikult suhtlema. Ta saatis mulle korteri kirjelduse, asukoha ja fotod. Kõik oli mulle sobiv, asi edenes kiiresti ja viisakalt. Sain lepingu ja maksin tema pangakontole ühe kuu üüri ulatuses deposiidi. Pidime uuesti suhtlema augustis, et valmistuda mu saabumiseks."

Ibrahim sai sarnaselt Manonile sõnumeid, et on pakkuda vabu kortereid. "Vastasin ühele neist. Kuna mul oli kiire, ei lugenud ma iga detaili. Mul ei olnud piisavalt aega, et uurida inimeste kohta, kes mulle korterit soovitasid. Lisaks, eelmine kord sama asi toimis: postitasin oma soovi, sain pakkumise, käisin kohta vaatamas ja üürisin. Seekord sain ühelt isikult omaniku e-maili aadressi ja kirjutasin talle, et mul on vaja korterit ja kui teil on vaba korter, võiksite saata infot, maksumuse jm," meenutas ta.

Mõlemal juhul väitis korteri üürileandja, et on ise samuti välismaalane ega viibi alaliselt Eestis, mis selgitab asjaajamist elektroonilisi kanaleid pidi. Ibrahimile pakkus korterit justkui serblane Nikola Simic, Manonile sakslane Hans Wilke – mõlema levinud nimega leiab internetis sadu vasteid. Kusjuures Saksa noormehe puhul saadeti usalduse äratamiseks isegi dokumendi koopia, mis on suure tõenäosusega saadud mõnelt varasemalt petetult. Nimelt oli üks petiste taktika ka Eestis meelitada ohvritelt kiiresti välja dokumendikoopiad.

"Tegelikult on selline ühenduse võtmine Facebooki gruppide ja Messengeri kaudu juba ohu märk. Kui inimene ei ole korterit ise näinud, kohtunud reaalselt omanikuga ja talt küsitakse ettemaksu, siis on see väga kahtlane," toonitab Maakler Margit Silla.

Manonile pakuti üürile tuba viie magamistoaga korteris aadressil Sakala 13. Sellise numbriga maja tegelikult ei eksisteerigi. Ibrahimile aga pakuti korterit majas Koidu 83. Mõistagi ei kuulu sel Tallinna kesklinna magusal aadressil korter viidatud sakslasele.

Kui Manonile üüriti korterit Sakala tänaval olematus majas, siis Koidu tänaval parseldati Ibrahimile korterit, mis tegelikult kuulub 69-aastasele võrdlemisi tuntud ekspoliitikule ja ettevõtjale, kes kinnitas "Pealtnägijale", et tal polnud õrna aimugi, et tema vara kusagil skeemis õhulossina pakutakse. Loomulikult ei kujutanud ka libakuulutuse juures olnud pildid tema korterit, vaid pärinevad tont teab, kust.

Ühine joon – ja kogu pettuse iva – ongi, et korteri reserveerimiseks küsitakse ettemaksu ühe kuu ulatuses. Manon maksis 350 kellegi sakslase arvele Hollandi pangas ja Ibrahim 400 eurot libaadvokaadi kontole siinses Swedbankis.

Vaata täispikka lugu videost.