EI KUULETUNUD: Arvo Pärt on öelnud, et elas Nõukogude Eestis n-ö sisemises emigratsioonis – peale välise tsensuuri tundis iga loovisik siin harjumuslikult ka sisemist survet arvestada lubatu ja lubamatuga. Ometi jätkas helilooja ka survele vaatamata sellise muusika kirjutamist, mis talle omane ja südamelähedane oli.Foto: Kaupo Kikkas / EV100
Katrin Helend-Aaviku 11. september 2020 22:30
1968. aastal, pärast publiku suure vaimustusega vastu võetud „Credo“ esiettekannet, lahvatas okupeeritud Eestis skandaal – Arvo Pärt kutsuti kompartei keskkomitee ette aru andma ja küsiti, milline oli tema poliitiline siht, kui ta teose kirjutas. „Mida võib niisugusele rumalale küsimusele vastata?“ on helilooja sellest seigast rääkides öelnud. 

1968. aastal, pärast publiku suure vaimustusega vastu võetud „Credo“ esiettekannet, lahvatas okupeeritud Eestis skandaal – Arvo Pärt kutsuti kompartei keskkomitee ette aru andma ja küsiti, milline oli tema poliitiline siht, kui ta teose kirjutas. „Mida võib niisugusele rumalale küsimusele vastata?“ on helilooja sellest seigast rääkides öelnud. 

1979. aasta novembris andis Kanada raadio saatejaam hommikustes kultuuriliste päevauudiste saates edasi teate, et Nõukogude Eestist kavatseb lahkuda tuntud helilooja Arvo Pärt. Mõni aeg tagasi oli oma lahkumissoovi sisse andnud ka rahvusvahelise kuulsusega dirigent Neeme Järvi. Pärt sai loa Nõukogude Liidust välja sõita koos perekonnaga – abikaasa ja kahe pojaga. Ta jõudis Tallinnast Viini järgmise aasta 20. jaanuaril, samal päeval, kui Järvi lendas sealt edasi New Yorki. Pärt oli kodumaalt lahkudes 44aastane.

Sisemine kriis pärast „Credo“ skandaali

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad