ARVO PÄRT 85 | Milles peitub „Ukuaru valsi“ fenomen? (1)

Paljud eesti inimesed tahaksid Eesti hümnina näha „Ukuaru valssi“, mida näitavad ka nende kommentaarid YouTube'is „Ukuaru valsi“ erinevate interpreteeringute all. „Ukuaru valssi“ teab tõepoolest iga eestlane, kuigi Arvo Pärdi muusikat ja muu hulgas „Ukuaru valsi“ lugu uurinud muusikateadlane Kaire Maimets usub, et nooremad inimesed, kes võib-olla pole näinud Leida Laiuse legendaarset filmi „Ukuaru“, mille tarvis Arvo Pärt valsi 1973. aastal kirjutas, ei pruugi selle loo kõiki nüansse ilma kinoloo kontekstita tabada.

Aga äkki siiski! Mis ikkagi on 2009. aastal ka tantsupeole jõudnud „Ukuaru valsi“ fenomen?

„See on huvitav pala, ta on mažoorne, ta ei ole nukker, kurblik, igatsev valss. Pigem on ta helge ja täis mingit nostalgiat,“ alustab Kaire valsi peeglisse vaatamisega. „Ja kust see nostalgia tuleb?“ küsib ta. „See tuleb vist ikka lõõtsa tämbrist. Lõõtspill, mis seda valssi mängib, annab nukra fooni. Ja kindlasti on lõõtsal eestlase jaoks oma tähendus. Seda mängitakse Teppo ehk Võru tüüpi lõõtsal. Hoolimata sellest, et filmimuusika partituuri järgi on Pärt selle kirjutanud „akordeonile“, kuuleme me filmis lõõtsa mängimas. Lõõtsa tämber… Ta viib meid kuidagi ajas tagasi. Mingi nostalgiline tunnetus on sellel tämbril.“