Arvo Pärt 1963. aastal.Foto: Valdur-Peeter Vahi / Filmiarhiiv
Inimesed
11. september 2020, 22:30

„Kui sa leiad muusika, mida kuulates saad nukker olla, on see hingele hea.“

ARVO PÄRT 85 | Kuidas Arvo Pärt kellukestega maailma vallutas

Aastal 1976 toimub Arvo Pärdi loomingus ja sees justkui plahvatus, kui ta korraga nagu paisu tagant vabanedes kirjutab kahe aastaga 18 teost. Sellele aga eelneb kaheksa aastat kriisi, mis lõpetab tema varase loomeperioodi.

Aastal 1976 toimub Arvo Pärdi loomingus ja sees justkui plahvatus, kui ta korraga nagu paisu tagant vabanedes kirjutab kahe aastaga 18 teost. Sellele aga eelneb kaheksa aastat kriisi, mis lõpetab tema varase loomeperioodi.

Kriisiaastatel süveneb ta keskaja ja renessanssmuusika uurimisse. Umbes samal ajal pöördub ta õigeusku ja liitub 1972. aastal kirikuga. Uuesti 1976. aastal heliteostega avalikkuse ette ilmudes on ta välja töötanud uue isikupärase kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli-stiili, ning tema uus looming on kantud väga tugevatest, isiklikult läbi tunnetatud religioossetest motiividest. „Ilmselt kuidagi pidi ta oma loodud helikeelt nimetama, milleks saigi siis tintinnabul, mis tuletub ladinakeelsest sõnast tintinnabulum ning tähendab kellukest. Nii et tintinnabuli vorm on seotud väikeste kellade ja kellukestega ja termin tintinnabuli kirjeldabki kõige enam Pärdi loomingu uuenenud kõlapilti ja värvingut,“ selgitab järgmise lehekülje keeramist Arvo Pärdi loomingus muusikateadlane Kaire Maimets.

Tema nimetab Pärdi loomingulise kriisi aega pigem Pärdi vaikuse perioodiks. „See oli ennekõike helilooja katsetamise ja otsimise periood,“ põhjendab Kaire oma seisukohta. „Pärt on sealt edasi liikunud ning uuesti oma stiili muutnud. Rääkides Pärdi tintinnabuli-perioodi muusikast, mis helilooja loomingu austajatele üldjuhul väga meeldib, siis nad tihtipeale ei mõtle Pärdi hilisematele teostele, vaid just 1970. aastatel loodud tintinnabuli algusperioodil kirjutatud paladele. Palju vähem kuuleme inimesi ütlemas, et nad naudivad südamest „Patukahetsuse Kaanonit“ (1996) või et neid kõnetab Pärdi neljas sümfoonia (2008). Kui inimesed räägivad Pärdi muusikast, mis neid kõnetavad, siis on need ikka„Für Alina“, „Peegel peeglis“, „Tabula Rasa“ jne. Põhjus võib olla selles, et algperioodi palad on vaiksed, aeglaselt kulgevad ja sissepoole pööratud. Nende lugude kulgemisloogikat on kerge jälgida ja mõista, neid on kerge haarata,“ ütleb Kaire.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99