FILMIHELILOOJA: Arvo Pärt 1962. aastal – kujunemas üheks Eesti võimsamaks teatri- ja filmimuusika loojaks.Foto: Armin Alla / filmiarhiiv
Aigi Viira 11. september 2020 22:30
„Reisin nõudma kapsapead, andke kätte, olge head! Võidan kas või vana susi – mul on kaasas memme musi,“ kõneleb jänkupere noorim võsuke Pisipõnn lasteloos „Memme musi“. Aastal 1968 esietendus see Elar Kuusi näidend, kus memme musiga relvastatud jänku läks perele tagasi tooma varastatud kapsapead, nukuteatris. Muusika lõi tükile Arvo Pärt.

„Reisin nõudma kapsapead, andke kätte, olge head! Võidan kas või vana susi – mul on kaasas memme musi,“ kõneleb jänkupere noorim võsuke Pisipõnn lasteloos „Memme musi“. Aastal 1968 esietendus see Elar Kuusi näidend, kus memme musiga relvastatud jänku läks perele tagasi tooma varastatud kapsapead, nukuteatris. Muusika lõi tükile Arvo Pärt.

Toona, 1960. aastail toimetas noor Pärt muusikalise kujundajana üsna agaralt Eesti riiklikus nukuteatris, kus lõi muusika seitsmele lavastusele. Klaveripala „Memme musi“ kandis algul  pealkirja „Eesriide eel“. Pärt ise pidas sümbolit „memme musi“ vägagi sügavaks ja on öelnud: „Kui laps läheb hommikul kodust välja, saab ta ikka ema musi või kalli teele kaasa. Aga tegelikult on see terveks eluks – nagu ema õnnistus.“ Sellesama klaveripala, mis nimetati lõpuks „Memme musiks“, pühendas helilooja oma emale.

Ferdinand Veike lavastus kujunes menukaks. Kriitikud tõstsid lasteloo, kus „suur armastus teeb ka väikese ja abitu tugevaks ning annab talle jõudu kangelasteo sooritamiseks“, jalamaid pjedestaalile. Veike sai kiita südamliku huumori, kunstnik Jutta Maisaar nukkude armsuse eest. Riia festivalil sai „Memme musi“ rohkesti auhindu: Veike lavastajatöö eest, Maisaar kujunduse eest. Tuli paar näitlejapreemiatki. Tunnustati ka lavastuse muusikalist kujundust. Tõsi, Pärdi nime pole nukuteatri arhiivis selle preemiaga seoses mainitud. Premeerituna on kirja pandud hoopis nukuteatri toonane muusikaala juhataja Vladimir Tarkpea. Mõistagi kõlab see kui nonsenss. Võimalik aga, et põhjuseks oli 1968. aastal esiettekandele jõudnud teos „Credo“, mis keelati ning helilooja isik ja tema senine kontsertlooming sattus mitmeks aastaks ebasoosingusse. Mis auhindadest siis enam valjul häälel kõnelda, olgu selleks kasvõi tunnustus lastelavastusele loodud muusika eest. 

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad