Doktor Ilmar Soomere vaatab inimese sisse läbi unenägude 

Ilmar Soomerel pole täna haiglas valvekorda. Eesti unenägudeuurimise grand old man kõnnib, kohvikann peos, ühe raamaturiiuli juurest teise juurde - lauale maanduvad Kassatkin, Artemidorus, Stievenson. Ja Soomere enda viis raamatut.

“Ma kirjutan selles elus veel kolm raamatut,” lubab mees, kes prohvetlike unenägude kaudu teab talle antud elupäevade pikkust. Üks on “Maailma unesümboolika lätted”. Selles raamatus tuleb juttu ka unesümboolika tõlgendustest saadud lähema 500 aasta prognoosist. Teiseks on võib olla Soomere enda unenägude raamat, kolmanda teemaks on karma ja taassünd. “Materjal koguneb!” Soomere hääles on seda öeldes paras annus varjamatut optimismi.

Kolmkümmend aastat unenägude jahtimist on eduks kindlam tagatis mis tahes kindlustuspoliisist.

70aastane inimene on oma elust maha maganud keskmiselt 27 aastat, sellest 5-6 aastat und nähes. Nii et on, mida uurida.

“Uurimise käigus on minuni jõudnud ligemale tuhande inimese paraelamused, nendest valdav osa unenägude kirjeldustena.”

Unenägude uurimisest ehk somnoloogiast on saanud omaette teadus - igal aastal ilmub selle kohta tuhandeid raamatuid ja artikleid. “Minu teada alustati Eestis esmakordselt unenägude uurimist 1979. aastal Tallinna Epidemioloogia, Mikrobioloogia ja Hügieeni Teadusliku Uurimise Instituudis,” räägib Soomere.

Praegu uuritakse und Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinikus.

Tukastusest paradoksaalse uneni on mitu erinevat unestaadiumit, kuid just REM-unele pööravad uneuurijad enim tähelepanu. Miks?

“REM-unenägusid (REM - Rapid Eye Movements) tuleb sagedamini ette hommikuti, neile on iseloomulikud visuaalsus, sümbolism, suurem arv tegelasi, inimese enda aktiivsem osavõtt, agressiivsete ja vaenulike stseenide rohkus.

Sellele järgnevale uneperioodile - NREM (No Rapid Eye Movements - kiireid silmaliigutusi pole) - on iseloomulik mõtete- ja ideederohkus, unenägu on reaalsem, domineerivad argieluteemad, ja uni on vähem mõjutatav välistegureist.

Nii nagu psühholoog saab hinnata patsiendi hingeseisundit selle järgi, mida too paberile on joonistanud, reedab ka unenägu inimese kohta rohkem, kui ta seda arvata oskab.

Kas teilt on KGB kunagi nõudnud analüüsi mõne nomenklatuurse seltsimehe unenägude kohta?

“Ei, seda pole küll juhtunud!” naerab Ilmar Soomere südamest. “Kuigi tol ajal polnud soovitatav isegi riigivastaseid unenägusid näha. KGBd huvitasid teised asjad, ka paramaailmaga seonduv, sest stagnatsiooni süvenedes olid teatud teemad N. Liidus aastaid keelatud.”

Olite esimene psühhiaater, kes kontrollis vendade Voitkade psüühilist seisundit pärast nende 14 aastat kestnud reduaega. Mida need mehed unes nägid?

“Tõepoolest, tegelesin mõlema vennaga, kusjuures vanem vend oli psüühiliselt haigem. Täiesti võimalik, et ma mõne küsimusega jõudsin ka metsavendade unenägudeni, kuid midagi tähelepanuväärset siinkohal küll ei meenu.”

Kui palju mõjutavad päevasündmused ja inimese emotsionaalne tasand unes nähtut?

“Teoorias asendavad unenäod psühhoteraapiat, nad lohutavad. Näiteks Henno “Unenägude seletajas” on välja toodud lohutavad unenäod. See on mõneti seletatav siis, kui inimene on stressis ja pinges.

Inimene näeb igal ööl umbes kuut unenäotsüklit. Kuue tsükli jooksul võib ta näha mitu korda rohkem unenägusid, eraldi võttes unesümboleid. Väga huvitav, olen seda oma praktikas tähele pannud - meelde jääb viimane. Unenägude sagedus ja kvaliteet on otseselt seotud kuufaasidega, kuid see on juba pikem teema.”

Vahel on nii, et magad, näed und, ärkad - tead, et nägid und. Ja nii nagu pea uuesti patja puudutab, näed sedasama und edasi. Kas see on seeriaunenäo alaliik?

“Mõned seeriaunenäod on ühe ja sama asja kohta, vahest ehk erinevate sümbolitega, kajastades erinevaid aspekte sellest, mis on tulemas. Teine võimalus: nähakse täpselt sama unenägu kakskümmend korda. Väga kahtlane lugu, et tegemist on eelmise elu emotsionaalse fragmendiga.

Kui inimene unest ärkab, mõtleb kergendusega: see oli kõigest uni!”

Millegipärast arvatakse, et kõik see, mis unes negatiivselt ilmub, realiseerub tegelikkuses positiivselt.

“Kui inimene on pinges, stressis, neuroosis, siis näeb ta ärevaid unenägusid. Need ei ole prohvetlikud, vaid lihtsalt kajastavad tema närvisüsteemi seisundit.”

Pärast millist unenägu peaks inimene pöörduma kas siis psühholoogi või psühhiaatri poole abi saamiseks?

“Sellele ei saa üheselt vastata. Küsin vastu: kui tugev peab olema valu, et minna arsti juurde. Kuidas keegi valu talub. On inimesi, kes on invaliidistunud, kuid ei ole kordagi arsti poole pöördunud. Nii on ka unedega.”

Kas unenägu saab enne magamajäämist tellida? Umbes nii nagu videolaenutusest filmi võttes - täna õhtul soovin vaadata just seda?

“Põhimõtteliselt on see võimalik, kuigi suurem osa inimesi, kaasa arvatud ka mina, seda ei suuda. Jämejala haiglas töötab inimene, kes teab õhtul ette, mida unes näeb. Ja mul ei ole põhjust oma kolleegi väidetes kahelda!”

Miks on unenäod ainult must-valged, kuhu jäävad värvid? Ja kui ongi värvid, siis on need pigem sümbolid?

“Iga autor annab värviliste unenägude kohta ise protsendi. Värviliste ja must-valgete unenägude suhe on 1:4. Nii et värvid on olemas - punane, pruun, kollane... Neil on oma tähendus. Vahel saab unes nähtud värvist sümbol.”

Lahtised hauad, surma jäine hingus, meeletu põgenemine, hirm, äng... Kas hirmusündroomil on oma kindel tähendus?

“Leian, et see polegi halb, kui inimene tajub võimalikke ohte ennetavalt. Pealegi - milline kergendustunne, kui unenägu realiseerub märksa leebemas vormis.”

Sageli me kukume oma unenägudes - kõrgelt treppidest, alla kuristikku, liftil pole põhja all. Ühe legendi järgi olevat põhjus selles, et unes oleme tagasi puu otsas elamise ajas - miotseenis: lasen magades puuoksast lahti, kukun maa peale.

“Et inimene on ahvist arenenud? Põhjus pole selles. Magades on lihtsalt inimese keha paigal, tema hingekeha sellega võrreldes nihkes. Kui nüüd mingi välisärrituse peale toimub kahe keha taasühinemine, tekitabki see võpatust, mis sarnaneb kukkumisega sügavikku.”

On uneprohvetluse puhul tähtsust ka sellel, kas und nähakse oma voodis või võõras paigas?

“See on tõesti tähtis! Minu uurimistulemuste põhjal lähevad võõras kohas nähtud prohvetlikud uned kiiremini täide.”

Kas unenägusid nähakse rohkem üksi või kaksi magades?

“Väga keeruline küsimus! (Soomere kergitab vasakut kulmu, jääb hetkeks mõttesse ja pahvatab naerma.) Selle kohta ei ole ma ühtegi uurimust kohanud.

Meenub üks huvitav juhtum: vestlesin aastaid tagasi ühe sümpaatse vanamammiga. Ilmselt sai mammi oma taadiga väga hästi läbi, sest nemad nägid täpselt ühesuguseid unenägusid, ja seda korduvalt. Seletus on lihtne: mõlema puhul oli hingeränne. Muuseas, seesama naine kuulutas sügaval stagnaajal Eesti vabakssaamist. Tema nägi ka Euroopa Liitu astumist ja Vene sõjaväe lahkumist, mul on need märkmed alles.”

Oma uurimustes olete põhjalikult kirjeldanud naiste ja meeste unenägude erinevusi. Meeste unenäod on mõnevõrra optimistlikumad ning tähtsate sündmuste täitumise aeg on pikem. Kui naine näeb unes, et teda kallistab võõras mees, tähendab see üheksal juhul kümnest haigust. Kas midagi sellist on täheldatud ka meeste unedes?

“Võtame lahti unesümbolid: kallistada surnut tähendab sama, mis võõra mehe kallistamine - see toob naisele haigust, ja tavaliselt lähemal ajal. Nii et kõik on õige!

Kui mees näeb unes võõrast kallistavat naist? Ei lähe äri pankrotti, ei tähenda ka haigust. Ühesõnaga, midagi hullu temaga ei juhtu.

Keda see teema huvitab, löögu lahti Artemidorus - temal on kirjas viis lehekülge seksisümboleid, vägagi detailne lähenemine.”

Paljud arvavad, et nad ei näegi und. Hommikuti ärgates ei meenu mitte midagi. Millest unenägemine sõltub?

“Unenägude “vaatamise oskus” sõltub inimese treenitusest ja analüüsivõimest. Ja teine asi - kui seda vaja on. Ma olen mitmed olulised asjad ette näinud ja tean, kuidas need protsessid kulgevad. Unenägudes seilamisel tasub meeles pidada, et poolik teadmine on ohtlik. Sümboleid ei tohi üks-ühele võtta, sest tegemist on sarnasuse või seose printsiibil tuletatud kujundiga, mis koondab lähiobjektide olulised omadused.

Minu poole on pöördutud küsimusega: nägin unes, et midagi hullu on juhtumas - lähedane inimene on surnud. Tegelikult unesümboolika järgi ei tähenda surnud inimese nägemine päriselus surma, vaid näiteks sidemete ajutist katkemist.”

Mida soovitate inimestele, kes püüavad nähtut unenäoseletaja abil tõlkida ja ikkagi kimpu jäävad?

“Kui keegi tahab oma vaimset taset uurida, siis ta seda ka teeb. Pidage unenäopäevikut, et õppida oma unenägusid õigesti tõlgendama. Seda peab aastate viisi uurima ja jälgima.

Kindlasti ei tohiks unenägudeseletajast näpuga rida ajada ja endas hirmutunnet süvendada. Selleks pole põhjust! Kellel on aga tahtmist unenäos suuremat selgust saada, võib minu poole pöörduda. Arutame seda asja!”

Soomes tehti uurimus, milles osales 2000 ühe- ja 4000 kahemunarakukaksikut. Eksperimendi tulemusena selgus, et esimestel esinevad öised hirmuunenäod peaaegu alati ühel ja samal ajal, teistel aga - geneetiliselt mitteidentsetel kaksikutel - oli selliseid ühtelangevusi harva. Uurijad järeldavad nüüd, et halbade unenägude põhjuseks on geneetilise taustaga protsessid peaaju limbilises süsteemis.

Lõpetas Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja praktiseerib psühhiaatrina. Süsteemselt parapsühholoogiat uurinud 1963. aastast.

“Tallinn. Olen nagu Tõnismäel. Vaatan Toompea poole ja näen Pika Hermanni tornis lehvimas korraga kolme lippu: sinimustvalget, Eesti NSV lippu ja horisontaalsete triipudega (sinipunast) lippu. Mõte, et nüüd on siis sinimustvalge jälle tornis. Tunne, et olukord pole stabiilne.”

Realisatsioon: 1988. a. kevadel toodi Eestis sinimustvalge lipp jälle välja. Kuigi Eesti sai 20. augustil 1991. a. iseseisvaks, säilisid ENSV aegsed mõjud (Ülemnõukogu, punane pass, kohtuseadused, okupatsiooniväed). Võimalik, et siniste horisontaaltriipudega lipp oli Tallinna lipp, mida ma varem polnud näinud.

(Ilmar Soomere üks 1058 isiklikust tähendusunenäost.)

abiellumine

hõbeasju kanda

uued jalatsid

kolimine

uus kasukas

näha kindralit (minna sõjaväkke)

kirja kirjutada

kontserdil laulda või mängida

kraed näha (auamet)

kõrgel olla

käised üles kääritud

leiba saada, küpsetada

uus mantel (uus amet)

läikivate nööpidega munder (aukõrgendus)

uus müts

mitu mütsi korraga

oksjonil palju asju müüa (elukoha valik)

pakkimine (kolimine)

passi esitada (uus töö-, elukoht)

põrandat pesta pühkida

uus pintsak (uus töökoht)

uued riided

pihku sülitada (uus töö)

tehases töötada (suurem ettevõtmine)

võtmega ust avada (uus amet või töö)

uus võtmerõngas (elukohavahetus)

läbi värava sisse minna (uus tegevus)

Hamba väljatõmbamine või tulek: rahakaotus, surm (kui tuleb ka verd, sureb sugulane, kui verd ei tule, siis tuttav)

Hammas murdub: vigastus, äkksurm

Kunsthammas suus (klaas, puu, vaha): surm

Olla ilma hammasteta: võimetus, üksindus, viha

Katkine hammas: haigus, halb tegu

Hambad loksuvad: lähedase inimese kaotamise oht

Hammas valutab: riid või haigus peres

Puseriti hambad: ebaedu, riid peres

Hambaid näidata: hoiatus

Nähtav auk hambas: häbi

Hambaid harjaga pesta: pahanduse likvideerimine; väike tulu

Hammaste parandamine: väikesed lisatulud

Ilusad hambad: heaolu endal ja perel

Kuldhambad: sugulase kuulsus; lapse sünd

Hõbehammas: rikkus; lapse sünd

Hammaste suhu panek: lapse sünd