Eduard Salmistu: „Sa pead endale tunnistama, et oled joodik. Elu lõpuni.“ (1)

„Võid ju öelda, et kõik on kinni siin, kahe kõrva vahel,“ tõstab Rakvere teatri näitleja Eduard Salmistu näpu oimu kohale. „Aga sa pead endale tunnistama, et oled joodik. Ja kui sa oled joodik, oled seda elu lõpuni. Selle pead sa iseendale ausalt välja ütlema, selle teadmise omaks võtma ja sellega elama.“ 

Need ei ole sõnad Hendrik Toompere lavastusest „Miks Jeppe joob?“, kus Eduard Salmistu (58) mängib nimitegelast, vaid käivad näitleja enda kohta. Mullu Kolgaküla rahvamajas publiku ette jõudnud ja tänavu menukalt ka teatri väikeses saalis esitatud etenduse rollist rääkides mainib Eduard irooniamuigega, et kõige rohkem ongi tal 36 aasta jooksul tulnud laval kehastada joodikuid ja vaimulikke. „Raudselt, raudselt. Järgmises lavastuses „Charlotte Löwensköld“ mängin ma pastorit.“ 

Tagasilöögid tabasid juba lavakoolis